Peeter Proos | Vanglaplaneet
Uuendatud mRNA Covidi tõhustusdoosid on plaanis avalikkusele kättesaadavaks teha juba augustis, kuigi arstid tunnistavad, et COVID-19 põhjustab nüüd vaid väga kergeid sümptomeid ning neid “vaktsiine” seostatakse suure hulga vigastuste ja surmadega.
Ameerika Toidu- ja Ravimiameti (FDA) soovituse kohaselt valmistuvad Moderna ja Pfizer 2024-2025. aasta sügiseks ja talveks tootma uusi COVIDi tõhustusdoose, mis on suunatud KP.2 tüvele, mis on JN.1 järeltulija, mis omakorda pärineb omicroni tüvest.
USA Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) väitel on juuli seisuga KP.2 ja selle alamtüved Covidi nakkuse peamisteks põhjustajateks.
Forbes teatas, et Moderna sõnul tuuakse nende mRNA süst välja juba augustis ja Pfizer ütles, et nende oma “on saadaval niipea, kui see on heaks kiidetud”, mis võib juhtuda ka sel kuul.
Novavax arendab hetkel uut valgupõhist Covidi süsti, mis keskendub JN.1 tüvele, kuid sügiseseks hooajaks KP.2 tüve vaktsiiniga valmis ei jõuta, teatas Forbes.
Washington Posti andmetel valmistuvad USA föderaalasutused uuendatud koronaviiruse vaktsiine lähemate nädalate jooksul heaks kiitma.
Suurbritannia vähendab 2024-2025 sügis- ja talveperioodil COVID-19 vaktsiinide kättesaadavust, pakkudes neid NHS Englandi kaudu peamiselt üle 65-aastastele inimestele, hooldekodude elanikele ning 6-kuustest kuni 64-aastastele riskirühma kuuluvatele inimestele.
Kanada Riiklik Immuniseerimiskomitee (NACI) soovitab tungivalt, et nii need, kes on varem saanud COVID-19 vaktsiini, kui ka need, kes pole seda veel teinud, võiksid 2024. aasta sügisel lasta end uuendatud vaktsiiniga vaktsineerida.
Ameerika Ühendriikides on teatatud vähemalt 1 644 248 COVID-19 vaktsiini põhjustatud kahjustusest ja surmast, mis seab mRNA-vaktsiinide ohutuse taaskord tõsise küsimärgi alla. Lisaks näitab seni suurim COVID-19 vaktsiinide kohta tehtud uuring oodatust suuremat neuroloogiliste ja südameprobleemide kasvu pärast süstimist.
Neid ohutusprobleemidega seotud muresid süvendavad asjaolud, et isegi Euroopa Liidu ravimiametnikud on hoiatanud, et sagedased COVID-19 tõhustusdoosid võivad kahjustada immuunsüsteemi. Samuti nimetas CDC endine direktor Robert Redfield juulis toimunud USA senati kuulamisel Covidi süste „mürgiseks“ ja ütles, et neid ei oleks tohtinud kunagi kohustuslikuks teha.
See aga ei takista meie kohalikul staarviroloog Irja Lutsaril inimesi vaktsineerima julgustamast. Eelmisel nädalal rääkis Lutsar “Vikerhommiku” saates, et koroonaviirus ei ole maailmast kusagile kadunud ja riskirühmad võiksid end jätkuvalt vaktsineerida.
„Ma ei ole leidnud ühtegi uuringut, mis oleks näidanud, et koroonaviiruse vaktsiin ei vähenda oluliselt rasket haigust ja suremust. Eakamad inimesed ja näiteks ka pahaloomuliste kasvajatega võitlevad inimesed peaksid end kindlasti kord aastas vaktsineerima,“ rääkis Lutsar.
Samuti soovitas Viroloog sel sügisel korraga teha nii koroona- kui ka gripivaktsiini.
„Gripi- ja koroonavaktsiini võib korraga teha,“ kinnitas Lutsar. „Ärge võtke seda riski, et põete lihtsalt haiguse läbi. Jah, kõik haigused ei lõpe halvasti, aga mõnikord võivad,” hoiatas ta.
Lutsar on ilmselt unustanud, et eelmise aasta oktoobris USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) poolt finantseeritud uuringust selgus, et eakad inimesed, kes said ühe arstivisiidi käigus nii Covidi tõhustusdoosi kui ka gripivastase süsti, võivad olla suurema insuldiriskiga
Analüüs näitas, et 65-aastastel ja vanematel isikutel, kes said mõlemad vaktsiinid ühel ja samal visiidil, tõusis insuldirisk 20–35%.
