Belle Carter | Natural News
The Washington Post kirjutas, et kaks anonüümset allikat, kes on lähedased Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule, teatasid Biden’i administratsioonile, et Iisrael võib rünnata Iraani enne 5. novembril toimuvaid USA presidendivalimisi.
The Washington Posti andmetel rõhutasid allikad, et rünnaku edasilükkamine võiks jätta mulje Iisraeli nõrkusest. Kavandatav rünnak on väidetavalt vastuseks Iraani ballistilistele raketirünnakutele, mis toimusid 1. oktoobril pärast mitmeid Iisraeli lööke.
Lisaks selgus, et Netanyahu ei oota USA heakskiitu rünnakule. „Iisraeli vastulöögi otsustab Netanyahu ise,“ ütles üks allikas.
Ametnike sõnul oleksid rünnaku sihtmärgiks sõjaväerajatised, mitte nafta- ega tuumarajatised, mis viitab võimalusele, et tegu on piiratud ulatusega operatsiooniga, mille eesmärk on vältida suuremat konflikti.
Viimase kahe nädala jooksul, pärast Iraani raketirünnakut, mis oli teine otsene rünnak Iisraeli vastu viimase kuue kuu jooksul, on Lähis-Idas oodatud Iisraeli võimalikku vastulööki. Karta on, et kahe riigi vahel aastakümneid kestnud varisõda võib eskaleeruda otseseks sõjaliseks konfliktiks.
13. oktoobril teatas USA kaitseministeerium, et saadab Iisraeli THAAD-süsteemi koos umbes 100 USA sõduriga. Ametnike sõnul peaks süsteem kohale jõudma lähipäevil. „See rõhutab USA raudset pühendumust Iisraeli kaitsele,“ seisab Pentagoni avalduses.
Samal ajal tegutseb Iisrael mitmel rindel. Eelmise kuu lõpus sisenesid tuhanded Iisraeli sõdurid esimest korda ligi 20 aasta jooksul Lõuna-Liibanoni ja möödunud nädalal korraldas Iisraeli armee ulatusliku rünnaku Põhja-Gazas. Teherani suhtes on Netanyahu lähikondlased rõhutanud strateegilist kannatlikkust.
The Washington Post märkis, et Biden’i administratsioon on seni toetanud Iisraeli tegevusi Liibanonis ja õhurünnakuid selle riigi vastu. Üks endine Iisraeli ametnik ütles, et USA on toetanud Iisraeli tihedalt, kuid keskendub eelkõige Hezbollah’ vastu võitlemisele.
„Nad saadavad THAAD-süsteemi ja lubavad relvi, mida vajame Hezbollah’ vastu võitlemiseks, öeldes, et Iraaniga tegeletakse hiljem,“ lisas endine ametnik.
Netanyahu büroo teatas hiljuti, et Iisrael kuulab küll USA nõuandeid, kuid teeb lõplikud otsused oma rahvuslike huvide põhjal.
Avaldus järgnes The Washington Posti artiklile ja oli vastukajaks anonüümsete allikate väidetele.
Iisraeli avaldus rõhutas, et riik „võtab arvesse USA valitsuse arvamust, kuid lõplikud otsused tehakse Iisraeli julgeolekuvajadustest lähtuvalt.“
Iraan tulistas 1. oktoobril Iisraeli suunas ligi 200 ballistilist raketti, millest enamik suudeti tõrjuda, teatas Iisraeli sõjavägi. Netanyahu sõnul tegi Iraan selle rünnakuga „suure vea“ ja peab „selle eest maksma.“
Anonüümse ametniku sõnul on Iisraeli vastulöök kavandatud nii, et vältida muljet, nagu mõjutaks see USA lähenevaid presidendivalimisi.
Analüütikute hinnangul võib Iraani naftarajatiste sihtimine tõsta naftahindu ja mõjutada valimiste tulemusi. Toornafta hind tõusis kuu alguses viis protsenti pärast seda, kui Joe Biden vihjas, et Iisrael võib rünnata Iraani naftainfrastruktuuri.
Biden on varem öelnud, et USA ei toeta võimalikku rünnakut Iraani tuumarajatiste vastu. 4. oktoobril läks Biden veelgi kaugemale, öeldes, et USA oleks vastu ka Iraani naftarajatiste ründamisele.
„Kui mina oleksin nende asemel, kaaluksin teisi võimalusi peale Iraani naftaväljade ründamise,“ ütles ta pressikonverentsil.
Iisrael pole ametlikult teatanud, kuidas kavatseb Iraani raketirünnakule vastata, kuid kaitseminister Yoav Gallant ütles eelmisel nädalal, et vastus saab olema „surmav, täpne ja üllatav.“
„Nad ei saa aru, mis juhtus ja kuidas see juhtus, kuid nad näevad tulemusi,“ ütles Gallant.
Samal ajal on Iraan teatanud, et Iisraeli võimalik rünnak ei jää vastuseta.
Iisrael ja Hezbollah, Iraani toetatud relvarühmitus, on vahetanud tulelööke peaaegu iga päev alates eelmise aasta oktoobrist, mil Hezbollah alustas rünnakuid Iisraeli vastu, väljendades solidaarsust Gaza palestiinlastega. Hezbollah on kinnitanud, et lõpetab rünnakud, kui piirkonnas saavutatakse relvarahu.
