Zoltán Kottász | The European Conservative
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid heaks 35 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale, mille katteks kasutatakse Venemaa keskpanga külmutatud varasid. Laen kuulub suuremasse G7 riikide – Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide – laenupaketti.
G7 otsustas jätkata Ukraina sõja rahastamist juunikuus Itaalias peetud tippkohtumisel, kus lepiti kokku 50 miljardi dollari suuruses abisummas. Laenu intresside katmiseks kasutatakse Venemaa varasid, mis külmutati pärast 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Alates 2022. aastast on G7, EL ja Euroopa Keskpank külmutanud Venemaa varasid hinnanguliselt 325 miljardi dollari (304 miljardi euro) ulatuses, mis toob aastas intressitulu ligi 3 miljardit dollarit. Selle intressitulu arvelt plaanitakse katta Ukraina laenu intressikulu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on varem öelnud, et laen on mõeldud Ukrainale, et aidata riigil eelseisva kolmanda sõjatalve eel „soojas püsida”. „Euroopa Liit on siin, et teid toetada selles katsumuses, hoida valgust ja kütet töös ning majandust elus, et suudaksite oma ellujäämise eest võidelda,” märkis von der Leyen.
Hoolimata teadetest, et Ungari plaanib laenu blokeerida, lükkas Ungari rahandusminister Mihály Varga need väited ümber kui „valeuudised.” Samas soovib Ungari siiski oodata ära 5. novembri USA presidendivalimiste tulemused, et teha otsus, kas EL peaks külmutatud varade piiranguid uuendama iga kuue kuu järel või pikendama seda kolmele aastale.
Praegu vajavad EL Moskva-vastased sanktsioonid iga kuue kuu järel liikmesriikide ühehäälset heakskiitu, kuid Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku pikendada külmutatud varade uuendamisperioodi kolmele aastale. USA demokraatide juhitud administratsioon eelistaks pikemat perioodi, kuna kardetakse, et mõni EL-i riik võib sanktsioonide uuendamise blokeerida, mis viiks varade vabastamiseni ja seaks kogu projekti ohtu. On eeldatud, et USA on valmis laenupaketti täiendavalt rahastama, kui varade külmutamise periood kolme aastani pikendatakse.
Ungari, mis toetab rahumeelseid lahendusi, on seni blokeerinud meetmed, mis suurendaksid Ukrainale antavat sõjalist abi, väites, et sõja lõpetamiseks on vajalik diplomaatiline lahendus, mitte sõjaline tugi, mis võib konflikti õhutada. Samasugust seisukohta jagab endine USA president ja vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump, kes on lubanud sõja kiiresti lõpetada, kui ta Valgesse Majja naaseb.
„Me peame arvestama, milline on tulevase USA administratsiooni positsioon selles küsimuses. Valimiskampaaniat jälgides on ilmne, et küsimusele on kaks täiesti erinevat lähenemist – üks pooldades rahu, teine jätkates sõjateel,” selgitas Mihály Varga, tuues välja oma valitsuse soovi oodata USA valimiste tulemusi.
Mis puudutab sõjalist abi, siis jäi ära Ukraina Kaitsekontaktgrupi, üle viiekümnest riigist koosneva liidu kohtumine, mis oli planeeritud Saksamaal. Ühenduse eesmärk on koordineerida sõjalise abi andmist Ukrainale. Tühistamise põhjuseks oli USA president Joe Bideni viibimine Floridas, kus valmistuti orkaan Miltoniks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on viimastel nädalatel rõhutanud Ramsteini kohtumise tähtsust Ukraina sõja tuleviku jaoks. Vene väed on tasapisi edasi liikumas ning okupeerivad Ukraina alasid. Zelenskõi soovib oma lääne liitlastelt lisarelvi ja luba kasutada pika tegevusraadiusega rakette ka Venemaa sügavamate piirkondade pihta.
Pärast Ramsteini kohtumise tühistamist suundus Zelenskõi Londonisse, kus kohtus Suurbritannia peaministri Keir Starmeri ja NATO peasekretäri Mark Ruttega 10. oktoobril. Ühendkuningriik on olnud Ukraina üks kindlamaid toetajaid. Rutte rõhutas, et Kiievi enesekaitseõigus „ei lõpe piiril.” Arutelu keskendus Storm Shadow rakettide kasutamisele Venemaa territooriumil. Kuigi London on kaldumas toetama nende rakettide kasutuspiirangute kaotamist, ei soovi Ühendkuningriigi valitsus tegutseda üksi.
Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et ta peab sellist sammu eskalatsiooniks. Putin teatas hiljuti muudatustest Moskva tuumadoktriinis, mis lubaks käsitleda Ukraina lääneriikide antud rakettide või teiste ulatuslike konventsionaalrelvade kasutamist Venemaa vastu ühise tuumarünnakuna, andes Kremlile õiguse kasutada tuumarelvi.
Pärast Londoni visiiti plaanib Zelenskõi kohtuda Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa liidritega.
