Lance D Johnson | Natural News
Mitmed laboratoorsed uuringud on nüüdseks kinnitanud, et Pfizeri COVID-19 mRNA vaktsiin on tugevalt saastatud plasmiidse DNA-ga. Hiljutine analüüs näitab, et Pfizeri vaktsiini üks doos sisaldab tavaliselt rohkem kui 200 miljardit DNA fragmenti. Need DNA fragmendid võivad integreeruda vaktsineeritud isiku DNA-sse ja sekkuda onkogeenide ning kasvajat pärssivate geenide avaldumisse. Selline DNA saastatus kujutab endast vähiohtu miljonitele inimestele, kes olid manipuleeritud osalema selles bioloogilise sõja eksperimendis.
Hiljuti esines dr. Phillip Buckhaults, vähigeenoomika ekspert, Lõuna-Carolina Senati Meditsiiniasjade Ajutise Komitee ees, et tutvustada oma avastusi seoses Tervise- ja Keskkonnakontrolli Osakonnaga (“DHEC”).
Buckhaultsil on doktorikraad biokeemias ja molekulaarbioloogias ning ta uurib, kuidas geenid vähki põhjustavad. Tema ja tema meeskond spetsialiseeruvad võõraste DNA tükkide tuvastamisele kohtades, kus need võivad integreeruda või segada tervislikku geneetilist avaldumist.
“Pfizeri vaktsiin on saastunud plasmiidse DNA-ga. See pole lihtsalt mRNA, selles on ka DNA tükke,” ütles prof Buckhaults Lõuna-Carolina Senati komitee ees.
Üks tema kolleegidest tõi Columbias, Lõuna-Carolinas asuvast vaktsineerimisprogrammist kaasa Pfizeri COVID-19 vaktsiinide viaalid. Professor Buckhaults järjestas kõik nendest viaalidest pärit DNA-d. Teda üllatas, et seal sees üldse DNA leidus.
Ta ütles: “On võimalik välja selgitada, mis see on ja kuidas see sinna sattus ning ma olen mõnevõrra mures selle võimalike tagajärgede pärast nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale.”
See DNA võis ja tõenäoliselt integreerub vaktsiiniseguga transfekteeritud rakkude genoomsesse DNA-sse,” hoiatas ta. Ta ütles, et DNA võib olla põhjus, miks inimestel on pärast vaktsineerimist südameprobleemid ja tekkinud autoimmuunsed haigused.
“Me teeme seda laboris kogu aeg; me võtame DNA tükke, segame neid lipiidikompleksiga, nagu Pfizeri vaktsiin on, valame selle rakkudele ja palju sellest jõuab rakkudesse. Palju sellest jõuab rakkude DNA-sse ja see muutub raku püsivaks osaks.”
Buckhaults mainis, et DNA integreerumisega kaasnevad pikemaajalised ohud, sealhulgas vähk.
“Tõepoolest on teoreetiline võimalus, et mõnel inimesel võib tulevikus tekkida vähk. Kõik sõltub sellest, kuhu genoomis see võõras DNA jupp satub – see võib häirida kasvajavastase geeni tööd või lülitada sisse vähki tekitava geeni.”
DNA muudatused võivad edasi kanduda ka tulevastele põlvedele. Kuna DNA kestab sadu tuhandeid aastaid, võivad DNA muudatused Buckhaultsi sõnul püsida.
Prof Buckhaults ütles, et enamik Pfizeri vaktsiinides leiduvast DNA-st sisaldas umbes 100 aluspaari. Mõned olid 500 kuni 5000 aluspaari pikad. Suurus ei oma tähtsust, sest ükskõik millised neist fragmentidest võivad inimgenoomi integreeruda. “Teie genoomirisk on lihtsalt funktsioon sellest, kui palju osakesi seal on,” ütles ta. “Kõik need väikesed DNA tükid, mis vaktsiinis on, annavad tuhandeid võimalusi vaktsineeritud inimese rakku muuta.”
Buckhaults ütles, et: “Tükid on väga väikesed, sest protsessi käigus lõigati need tükkideks, et püüda neist lahti saada – kuid tegelikult suurendasid nad genoomi muutmise ohtu.”
Kui Buckhaultsi meeskond kõik DNA fragmendid uuesti kokku pani, suutsid nad kindlaks teha allika. Lõigatud DNA pärines plasmiidist nimega Agilent, mida toodab California ettevõte Agilent Technologies, Inc.
Buckhaultsi meeskonna sõnul kasutas Pfizer seda plasmiidi, et kloonida sellesse ogavalke. Seejärel toidetakse plasmiidi RNA polümeraasiga, et see saaks mRNA-d paljundada. Selle käigus pakendatakse mRNA lipiidsetesse nanoosakestesse, mida manustatakse rakkudesse, et toimetada sinna mRNA-d ja DNA saastet.
Buckhaults ütles: “Nad [Pfizer-BioNTech] ei suutnud enne seda DNA-d eemaldada.” Kuigi “nad tegid mõningaid jõupingutusi selle lõikamiseks. Kõik need väikesed plasma tükid pakiti koos RNA-ga.” Buckhaults ütles, et “see on päevselge, mis juhtus, lihtsalt DNA järjestust vaadates.”
Buckhaults ütles, et vaktsineeritud inimesi saab testida, et näha, kas võõras plasmiidne DNA lõpuks ka nende genoomi integreerus. Kuigi enamikke vaktsiini kõrvaltoimeid on raske tõestada, jätab see integreerumine jälje, mida hiljem tuvastada saab. Sellise DNA saastumise tagajärjed inimkonnale ja tulevastele põlvedele on laastavad.
Absoluutselt kõik “vaktsineeritud” inimesed edastavad Bluetooth signaali. Igaüks võib selles ise lihtsalt veenduda. Aktiveerige oma telefonis ” Näita Bluetooth seadmeid ilma nimedeta” ja teie telefoni ekraanile hakatakse kuvama koode (mac aadressid). Need näevad välja sellised: 7F:3B:AE:02:55:DE (konkteetne näide minu telefonist) Mac- Media Access Control. Kõikidel elektroonilistel seadmetel on oma mac aadress. Nende järgi saab tuvastada seadme. Vastavasse andmebaasi mõne seadme mac aadressi kohta päringut tehes saame vastuseks näiteks Sony, Huawei, LG jne. Paljudel juhtudel kajastub tootja nimi ka seadme mac aadressis. Neil kõigil on NIMI. Kui nüüd aga nende tundmatute koodide kohta päring teha, saame ALATI vastuseks “Not Found “. Need… Loe lisaks »