Möödunud nädalal selgus, et ülemaailmsest rändeleppest jäävad kõrvale kaks riiki: Ungari ja USA. Nende otsus on pannud kihama teiste riikide poliitikamaastiku.
Ameerika Ühendriigid keeldusid detsembris allkirjastatavast leppest põhjendusel, et ei soovi kellelegi delegeerida õigust otsustada oma immigratsioonipoliitika üle ja Ungari kannustas loobuma kartust, et sel moel hakatakse migrante riikidele lihtsalt peale suruma.
Nüüd on ka Saksamaal saanud arutelu objektiks fakt, et Merkeli valitsus on nn Rabati otsuste kaudu heaks kiitnud terve rea ümberasustamisprogramme, ilma et seda oleks arutatud Bundestagis või meedias. Tänavu 2. mail toimus Marokos Marrakeshis ka “Euroopa ja Aafrika dialoog rände ja arengu võtmes”. Kohtumisel osalesid 28 Aafrika ja 27 Euroopa riigi ministrid, Saksamaad esindas välisminister Heiko Maas. Lisaks olid kohal ka ÜRO ja paljude tema allorganisatsioonide esindajad.
Kohtumise motoks oli: “Rände võimaldamine säästvaks arenguks”. Kohtumine lõppes Marrakeshi programmi aastateks 2018-2020 heakskiitmise ja allkirjastamisega, mis sisaldab poliitilist deklaratsiooni ning sihipärast ja operatiivset tegevuskava selle rakendamiseks.
Kõik osalevad Euroopa riikide esindajad allkirjastasid programmi, sealhulgas Saksamaa. Ungari oli ainus EL-i riik, kes keeldus allkirjastamisest. Mõlemal migratsiooniprogrammidena esitatud programmil on nii Euroopale kui ka ülejäänud maailmale kaugeleulatuvad tagajärjed.
Mis on neis programmides erilist? Milline mõju on neil Saksamaale, Euroopale ja Aafrikale? Ja miks on neist nii vähe teada?
Kui soovid, et teadlike inimeste arv kasvaks, siis Vanglaplaneedi toetamiseks on mitmeid põnevaid võimalusi.
