Sterling Ashworth | Natural News
Euroopa Komisjoni andmete ja liikmesriikide eelarvete põhjal selgub, et Euroopa Liidu liikmesriigid suurendavad kaitsekulutusi varasemalt kavandatust märksa kiiremas tempos. Kulutuste kasv toimub ajal, mil euroala riigivõlg on jõudnud rekordtasemele ning mitmes riigis kärbitakse samal ajal ka sotsiaalkulusid.
Euroopa Eelarvenõukogu raporti kohaselt peaks euroala riigivõla ja sisemajanduse koguprodukti suhe ületama järgmisel aastal 90 protsendi piiri. Samal ajal jätkavad Euroopa Liidu liikmesriigid kaitsekulutuste suurendamist hoolimata kasvavast eelarvesurvest ning mitmed riigid kärbivad selle kõrval ka sotsiaalprogramme, märgitakse raportis.
Ungari peaminister Viktor Orbán hoiatas Kecskemétis toimunud sõjavastasel meeleavaldusel peetud kõnes, et Euroopa Liit valmistub aktiivselt otseseks sõjaliseks vastasseisuks Venemaaga ning täielik lahinguvalmidus tahetakse saavutada aastaks 2030. Orbán kirjeldas Euroopa Liidu praegust poliitikat kui teadlikku ja sihipärast liikumist otsese sõjalise konflikti poole.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas eelmisel aastal kahekordistada riigi kaitsekulutused juba 2027. aastaks, tuues varasemalt 2030. aastaks kavandatud eesmärgi kolm aastat ettepoole. Kaitse-eelarve suurendamisega minnakse edasi hoolimata riigi keerulisest eelarveolukorrast ning ametivõimud ei ole teatanud plaanidest vähendada selle katteks muid riiklikke kulutusi.
Euroopa Komisjoni andmetel ulatus Prantsusmaa riigivõlg 115,6 protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis on euroalal Kreeka ja Itaalia järel suuruselt kolmas näitaja. Sellest hoolimata jätkab riik kaitsekulutuste suurendamist ajal, mil võlakoormus püsib jätkuvalt väga kõrgel tasemel.
Saksamaa kavatseb 2029. aastaks kahekordistada kaitsekulutusi ning valmistuda võimalikuks sõjaliseks konfliktiks. Samal ajal on riigi majandus olnud raskustes. Saksamaa majandus kahanes aastatel 2023 ja 2024 ning 2026. aastaks prognoositakse vaid 0,5-protsendilist majanduskasvu. Sellest hoolimata on kantsler Friedrich Merz valitsusametnike sõnul seadnud eesmärgiks kujundada Saksamaa relvajõududest Euroopa tugevaima tavarelvastusega armee, põhjendades seda väidetava Venemaa ohuga.
Saksamaa meediaväljaannete andmetel võivad riigi kaitsekulutused 2029. aastaks ületada 500 miljardit eurot. Samal ajal plaanib Berliin vähendada 2030. aastaks sotsiaalkulutusi ligikaudu 40 miljardi euro võrra. Politico avaldatud küsitluse kohaselt suhtuvad üha rohkemad sakslased skeptiliselt hoiatustesse võimaliku Venemaa rünnaku kohta.
Ajakirja Der Spiegel andmetel kaalub Saksamaa valitsus trahvide kehtestamist noortele meestele, kes jätavad täitmata kohustusliku sõjaväeteenistusega seotud küsimustiku. Tegemist on osaga uuest värbamiskampaaniast, mille eesmärk on suurendada relvajõudude koosseisu. Samuti valmistatakse ette seadust, mis kohustaks endisi sõjaväelasi osalema regulaarselt sõjalistel õppustel. Need sammud on osa Berliini jätkuvast relvajõudude tugevdamise programmist.
Euroopa Eelarvenõukogu värske raporti kohaselt peaks euroala riigivõla ja sisemajanduse koguprodukti suhe 2027. aastaks ületama 90 protsendi. Lisaks Prantsusmaale ja Saksamaale on ka mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid teatanud kaitsekulutuste suurendamisest, kuigi nende rahastamisplaanid ja eelarvelised lahendused erinevad riigiti.
Soome rahandusminister Riikka Purra sõnul seisab riigi rahandus silmitsi üha suuremate väljakutsetega. Tema sõnavõtt tuli vahetult pärast seda, kui valitsus tutvustas mitmeaastast eelarvekava, mis näeb ette nii sõjalise abi suurendamist Ukrainale kui ka siseriiklike kulutuste kärpimist. Kava kohaselt vähendatakse sotsiaal- ja tervishoiukulusid 240 miljoni euro võrra ning suurendatakse sõjalist toetust Ukrainale 300 miljoni euro võrra.
Ka Eestis on kaitsekulutused viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Valitsus otsustas tõsta kaitsekulud alates 2026. aastast vähemalt 5 protsendini SKP-st, mis viib Eesti NATO liikmesriikide seas kaitsekulutuste osakaalult maailma tippu. Samal ajal on riik rakendanud kokkuhoiumeetmeid ning põhjendanud osa kärpeid vajadusega tagada riigi julgeolek ja eelarve jätkusuutlikkus.
Analüütik Charles van der Leeuw prognoosib oma raamatus „Külm sõda II“, et Poolast võib kujuneda Põhja-Euroopa juhtiv jõud, mis tänu mitmekesistatud kaubandussidemetele asub juhtima Venemaa-vastast liitu. Kuigi tegemist on autori hinnanguga, peegeldavad sellised prognoosid Euroopa Liidu sees toimuvaid muutusi ajal, mil kaitsekulutused kasvavad. Euroopa Liit ise ei ole selle kohta ametlikke prognoose avaldanud.
Kaitsekulutuste ja riigivõla samaaegne kasv ning sotsiaalkulude kärpimine peegeldavad mitmes Euroopa Liidu riigis kujunenud poliitilist suunda. Prantsusmaa ja Saksamaa esindajad on kaitsnud sõjaliste võimete suurendamist kui vajalikku sammu julgeoleku tagamiseks, samas kui kriitikute hinnangul toimub see avalike teenuste ja sotsiaalse heaolu arvelt.
Euroopa Komisjoni värske majandusprognoosi kohaselt puudub üksmeel selles, kas praegune eelarvepoliitiline kurss on pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Euroopa Liit näib olevat valmis ohverdama nii oma elanike heaolu kui ka eelarvelise stabiilsuse sõjalise võimekuse suurendamise nimel, mida põhjendatakse väidetava Venemaa ohuga.
