Tyler Durden | Zero Hedge
NATO idatiival on droonide ja teiste lennuvahendite õhuruumirikkumised muutunud viimastel nädalatel üha sagedasemaks ning nendega kaasnev retoorika on teravnenud. Viimase intsidendi puhul hävitas NATO hävitaja Valgevenest Leedu õhuruumi sisenenud drooni.
Leedu välisminister kinnitas teisipäeval, et drooni tõrjumiseks tõusid õhku NATO hävitajad. Leedu president Gitanas Nausėda teatas X-is: „Leedu õhuruumi äsja sisenenud droon lasti alla NATO hävitajate poolt.“
Täna teatas Leedu president, et alla tulistatud objekt oli Vene Gerbera droon, mis pidi lendama Ukrainasse, kuid eksis kursilt.
„Kuna Venemaa intensiivistab agressiooni Ukraina vastu, on selline valmisolek meie piirkonna jaoks eluliselt tähtis,“ lisas Nausėda.
Valgevene territooriumil paikneb Venemaa sõjalisi vahendeid ning Valgevene koordineerib Moskvaga Ukraina sõjaga seotud logistikat. NATO õhuruumiga seotud juhtumite sagedus on viimastel kuudel märgatavalt kasvanud. Kui varem sattus mõni droon või rakett Poola või Balti riikide õhuruumi vaid kord mitme kuu jooksul, siis nüüd möödub harva nädal ilma uue väidetava õhuruumirikkumiseta.
Pinget kasvatab ka see, kuidas NATO riigid sellistele juhtumitele reageerivad. Leedu välisminister Kęstutis Budrys nimetas drooni hävitamist kollektiivkaitse tugevuse näiteks ning tänas liitlasi. Tema sõnul aitab liitlaste õhuvägede kohalolek kaitsta Baltimaade õhuruumi ja tugevdada piirkonna julgeolekut. NATO on tema sõnul „valvas, pühendunud ja valmis“.
Euroopa meedias käsitletakse sagenenud õhuruumirikkumisi üha enam NATO valmisoleku proovilepanekuna, sõltumata sellest, kas konkreetsed rikkumised olid tahtlikud või juhuslikud. Mõne lennuki allatulistamine võib käivitada märksa tõsisema sõjalise vastasseisu Venemaa ja NATO vahel. Vene sõjalennukid on varem lühiajaliselt Euroopa õhuruumi rikkunud või sellele väga lähedale sattunud.
Saksamaa ja teised juhtivad NATO riigid on viimasel ajal väitnud, et Venemaa luure kasutab droone sabotaaži korraldamiseks Euroopa lennunduse sõlmpunktide läheduses. Need süüdistused suurendavad iga uue õhuruumirikkumisega kaasnevaid poliitilisi ja sõjalisi pingeid.
Suurenev kokkupõrkeoht muudab Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimiste teel üha vajalikumaks, kuid sel kuul toimunud Kushneri ja Witkoffi visiit Moskvasse ning kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga märkimisväärset läbimurret ei toonud.
