Peeter Proos | Vanglaplaneet
Eesti.ai nõukoda jõudis oma teisel kohtumisel kokkuleppele, et Eesti liigub edasi tehisintellekti agentidele digitaalse identiteedi ehk niinimetatud AI-isikukoodi loomisega. Algatus sai toetuse peaminister Kristen Michali käest, kelle sõnul võib Eesti kujundada ühe järgmise digiajastu standarditest.
Valitsuse plaani kohaselt võimaldaks uus süsteem tehisintellektil tegutseda inimese, ettevõtte või asutuse nimel eelnevalt määratud õiguste piires. Sellised AI-agendid võiksid tulevikus koostada aruandeid, ette valmistada deklaratsioone, suhelda infosüsteemidega ning täita muid haldusülesandeid.
Peaministri sõnul on oluline, et oleks üheselt selge, kes tegutseb, kelle nimel seda tehakse, millised õigused on agentidele antud ning kes vastutab nende tegevuse eest. Selleks soovitakse luua ametlik digitaalne identiteet, mis võimaldaks tehisintellekti tegevust kontrollida ja auditeerida.
Valitsuse hinnangul aitaks selline lahendus vältida olukorda, kus inimesed või ettevõtted peavad AI-tööriistadele andma täieliku ligipääsu oma andmetele ja õigustele. Süsteem võimaldaks määrata täpsed volitused – näiteks kas agent võib ainult andmeid vaadata, dokumente ette valmistada või algatada makseid kindla summalimiidi ulatuses.
Michali sõnul on Eesti senine digiriigi edu rajatud usaldusele ning sellistele lahendustele nagu digitaalne identiteet, X-tee, digiallkiri ja andmejälg. Tema hinnangul seisab Eesti nüüd uue väljakutse ees: kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et säiliks kontroll ja vastutus. Peaminister avaldas veendumust, et kiire ja läbimõeldud tegutsemise korral võiks Eestist saada esimene riik maailmas, mis loob AI-agentidele ametliku digitaalse identiteedi.
Kuigi valitsus esitleb algatust turvalisuse, läbipaistvuse ja tõhususe suurendamise meetmena, on selge, et AI-agentidele digitaalse identiteedi loomine täidab hoopis teisi eesmärke.
AI-agentidele ametliku digitaalse identiteedi andmine tähendab järjekordset sammu süsteemi suunas, kus riigi võimekus jälgida ja kontrollida kodanike tegevust muutub senisest veelgi ulatuslikumaks. Kui riik räägib „selgelt määratletud volitustest“ ja „kontrollitavast tegutsemisest“, siis tähendab see paratamatult ka senisest ulatuslikumat võimekust jälgida, salvestada ja analüüsida kodanike digitaalset tegevust.
Eesti plaan haakub ideaalselt globalistlikku visiooniga tulevikuühiskonnast, kus inimeste identiteet, majandustegevus ja suhtlus riigiga toimuvad üha enam digitaalsete kontrollisüsteemide vahendusel.
Üha enam räägitakse digitaalsetest identiteetidest, tehisintellekti juhitud teenustest ning keskpankade digitaalvaluutadest (CBDC). Nende projektide ühiseks nimetajaks on ühiskonna järjest suurem sidumine tsentraliseeritud digitaalsete süsteemidega, mille üle omavad kontrolli riigid, rahvusvahelised institutsioonid või suurkorporatsioonid.
Eriti tähelepanuväärne on võimalus, et AI-agentidele antakse õigus inimese nimel finantstehinguid ette valmistada või algatada. See loob aluse süsteemile, kus digitaalsete õiguste ja piirangute kaudu saab mõjutada või kontrollida inimeste majanduslikku tegevust. Kui kõik tehingud, load ja volitused on seotud keskse digitaalse identiteediga, tekib küsimus, kui palju tegelikku autonoomiat üksikisikule sellises süsteemis alles jääb.
Nendel teemadel rääkisime põhjalikumalt ka viimases Panoptikumi saates, kus vaatasime, kuidas digitaalsed identiteedid, tehisintellekt ja biomeetriline tuvastamine võivad tulevikus inimeste vabadusi mõjutada.
