Cindy Harper | Reclaim The Net
Europoli asejuht Jürgen Ebner kutsub Euroopa Liitu üles leevendama tehisintellekti kasutamist piiravaid seadusi, väites, et kodanike kaitseks loodud reeglid pidurdavad politseitöö arengut ja innovatsiooni.
Ta soovib süsteemi, mis võimaldaks ametil „erakorralistes“ olukordades jätta ära aeganõudvad õiguslike riskide hindamised ning kasutada uusi tehisintellekti tööriistu juba enne tavapäraste andmekaitsehindamiste lõppu.
Ebner ütles väljaandele Politico, et kurjategijad „elavad praegu oma parimal ajal“, kasutades tehisintellekti pahatahtlikel eesmärkidel, samal ajal kui Europol peab enne iga sammu tegemist läbima kuude kaupa kestvaid õiguslikke hindamisi.
Need kaitsemeetmed – sealhulgas EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja tehisintellekti määruse alusel tehtavad hindamised – on loodud selleks, et takistada vastutustundetut automatiseerimist õiguskaitses.
Ebneri sõnad näitavad, et Europolis levib üha enam suhtumine, mille järgi nähakse neid samu kontrolle mitte hädavajalike kaitsemeetmetena, vaid tülikate takistustena.
Ebner ütles, et praeguste reeglite tõttu võib protsess võtta kuni kaheksa kuud ning väitis, et selle kiirendamine võiks päästa inimelusid.
On selge, et AI-järelevalve „erakorraline” kiirmenetlus toob endaga kaasa palju ohte. Kui selline võimalus on juba loodud, võib erakorralise olukorra mõiste kiiresti laieneda.
Tehnoloogiad, mis inimesi jälgivad, nende käitumist ennustavad või profiile koostavad, võivad siis minna kaugemale oma kavandatud kasutusotstarbest, jättes kodanikud avatuks automatiseeritud süsteemidele, mis teevad nende kohta otsuseid läbipaistmatult ja ilma õiguskaitsevahenditeta.
Viimase kümnendi jooksul on Europol oma tehnilisi võimekusi järjekindlalt laiendanud, investeerides suuri summasid andmete massanalüüsi ja krüpteeringute lahtimurdmise tööriistadesse.
Neid süsteeme esitletakse kui hädavajalikke vahendeid piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks, kuid tegelikult koondavad need tohutul hulgal isikuandmeid keskse kontrolli alla.
Ilma tugeva järelevalveta liiguvad sellised tööriistad sihipärasest uurimistööst laiaulatusliku andmekogumise ja jälgimise suunas.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on juba lubanud kahekordistada Europoli töötajate arvu ja muuta see organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse keskuseks, mis „liigub pidevalt füüsilise ja digitaalse maailma vahel”.
2026. aastaks on plaanis seaduseelnõu, mis suurendaks ametkonna volitusi veelgi. See tekitab küsimuse, kui suure võimu ja ligipääsu andmetele Europol lõpuks saab.
Europoli halduse eest vastutav Ebner ütles, et peaaegu kõik uurimised hõlmavad nüüd internetti, ning lisas, et selleks vajaliku tehnoloogia maksumus on õiguskaitseasutustele muutunud „tohutuks koormaks“.
Ta kutsus üles tihedamale koostööle erasektori tehnoloogiafirmadega, märkides, et „tehisintellekt on erakordselt kallis. Ka legaalsed krüpteeringute lahtimurdmise platvormid on kallid. Sama võib juba ette näha ka kvantarvutuse puhul.“
Europoli soov kiiresti tehisintellekti rakendada peegeldab hämmastavalt sarnaselt Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i suhtumist, kes ei ole rahul demokraatia „aeglustava mõjuga“, sest see pidurdab tema digitaalse euro plaane.
Mõlemal juhul näitavad mõjukad Euroopa institutsioonid avalikku kannatamatust nende kontrollimehhanismide suhtes, mis on loodud kodanike kaitsmiseks võimu kuritarvitamise eest.
Lagarde’i sõnavõtt Soome Panga rahanduspoliitika konverentsil, kus ta kurtis, et demokraatlikud protsessid ei võimalda tal oma ametiaja jooksul digieuro kasutuselevõttu lõpule viia, kõlab samas toonis kui Europoli asejuhi Jürgen Ebneri nurin, et õiguslikud kaitsemeetmed pidurdavad politseitöös „innovatsiooni“.
