Ron Paul | Ron Paul Institute
President Trump vihjas hiljuti, et kui Föderaalreservi juht Jerome Powell ei otsusta intressimäärasid langetada, võib president ta ametist vabastada.
President Trump loobus siiski mõttest Powell lahti lasta pärast seda, kui tema varasemad kommentaarid põhjustasid aktsiaturgude languse. Küll aga peetakse peaaegu kindlaks, et mais lõppeva ametiaja järel Trump Powellit uuesti sellele kohale ei nimeta.
Erinevad meediaväljaanded on teatanud, et Powelli võimalikeks järglasteks peetakse rahandusminister Scott Bessenti, endist Föderaalreservi nõukogu liiget Kevin Warshi ja riikliku majandusnõukogu juhti Kevin Hassetti.
Huvitavam küsimus kui see, kes Powellit asendab, on hoopis see, miks üldse keegi seda ametit tahaks, sest järgmine Föderaalreservi juht seisab suure tõenäosusega silmitsi uue, just keskpanga poliitikast põhjustatud majanduskrahhiga.
USA riigivõlg on üle 37 triljoni dollari ja aina suureneb. Kongress ei taha kulusid kärpida, mistõttu peab Föderaalreserv hoidma intressimäärad madalad, et riigil oleks odavam oma võlga tagasi maksta. Selleks lastakse majandusse juurde uut raha, mis teeb dollari nõrgemaks ja vähendab inimeste ostujõudu. Madalad intressimäärad moonutavad turu toimimist, tekitades järjest uusi majandusmulle ja kriise. See probleem sai alguse pärast seda, kui dollar 1971. aastal lõplikult kullast lahti seoti.
Investorite vähenenud huvi USA riigivõlakirjade vastu sunnib Föderaalreservi ise neid rohkem kokku ostma. See paiskab majandusse veelgi enam uut raha ja kiirendab dollari väärtuse langust.
Kasvav mure riigivõla mõju pärast rahapoliitikale on üks põhjusi, miks kulla hind on tõusuteel ja krüptovaluutad koguvad populaarsust. Sama hirm on pannud mitmed välisriigid oma kullareserve suurendama ja kaaluma USA dollari kõrvale uue maailma reservvaluuta loomist.
Kes iganes järgmisena Jerome Powelli ametikoha üle võtab, satub paratamatult keerulise valiku ette. Kui ta hoiab intressimäärad madalad, püsivad riigi võlakohustuste intressikulud talutavad, kuid see suurendab riski, et Föderaalreservi poliitika viib uue majanduskrahhini. Kui ta tõstab intressimäärasid, et piirata hindade tõusu, muutub nii riigi kui ka erasektori võlgade teenindamine liiga kalliks, mis võib majanduse sügavasse langusesse paisata.
President Trump ja kongressiliikmed on kritiseerinud Jerome Powellit üle kahe miljardi dollari kulutamise eest Föderaalreservi peakorteri renoveerimisele. Kuigi seda võib pidada maksumaksja raha raiskamiseks, kahvatub see kahju kõrval, mida Ameerika rahvas kogeb keskpanga inflatsiooni soodustava poliitika tõttu.
Rahandusminister Bessent on vihjanud, et uurimist tuleks laiendada mitte ainult peakorteri remondi kuludele, vaid kogu Föderaalreservi tegevuse põhjalikumale hindamisele, et selgitada, kas keskpank on üldse oma eesmärke täitnud. See viitab, et Bessent toetaks tõenäoliselt seaduseelnõu, mis lubaks Föderaalreservi tegevust põhjalikult auditeerida – samm, mis võiks viia tagasi põhiseadusliku ja stabiilse rahapoliitika poole. Kuid igaüks, kes tunneb Austria majandusteooriat, teab, et paberrahal põhinev ja salajaselt juhitav rahandussüsteem ei suuda kunagi püsivat jõukust luua ning lõpeb paratamatult majanduse kokkuvarisemisega.
Tõde on, et mitte ükski inimene ega grupp ei suuda teada, milline peaks olema “õige” intressimäär. Föderaalreservi katsed seda määrata on sama kahjulikud kui kõik teisedki tsentraliseeritud planeerimise vormid. Seega on kõige mõistlikum vastus küsimusele, kes peaks olema Föderaalreservi juht, lihtne: mitte keegi.
