Javier Villamor | The European Conservative
Euroopa Komisjon tuli välja 600 miljardi euro suuruse plaaniga, mille sihiks on võtta kogu Euroopa energiavõrk keskse juhtimise alla. Kuigi seda esitletakse rohelise tuleviku nimel tehtava sammuna, leiavad kriitikud, et tegelikult on see järjekordne katse nõrgestada liikmesriikide iseseisvat otsustusõigust.
Tegu on seninägematult ulatusliku plaaniga, mille eesmärk on järgmise kümnendi jooksul ühendada Euroopa riikide elektrivõrgud, moderniseerida taristu ja viia kogu piirkond üle rohelisele majandusele. Just see on olnud von der Leyeni juhitud komisjoni üks peamisi sihte nii tema esimesel kui ka teisel ametiajal.
Komisjoni sõnul on eesmärgiks tugevdada piiriüleseid ühendusi, arendada ülekande- ja salvestustaristut ning võimaldada ulatuslikku taastuvenergia kasutuselevõttu – kuigi see on ebastabiilne ja raskesti salvestatav. Brüsseli plaan on luua hiljemalt 2026. aastaks tihedalt lõimitud „ühendatud elektrivõrk“, mis looks aluse ühtsele energiaturule ja annaks energiasüsteemi juhtimise EL-i pädevusse.
Ametliku põhjenduse aluseks on kaks peamist seisukohta: esiteks vajadus vähendada majanduse süsinikuheidet, et saavutada Euroopa kliimaeesmärgid; teiseks vajadus kindlustada energiajulgeolek pärast Ukraina sõjast tingitud kriisi ja sellest tulenevat katkestust senistes fossiilkütuste tarnetes.
Euroopa Komisjon koos Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikutega propageerib seisukohta, et „roheline olla on patriootlik“, et pehmendada konservatiivide kriitikat, mille kohaselt piiratud energialigipääs pärsib ettevõtlust ja kahandab konkurentsivõimet.
Brüssel kaitseb end väitega, et kuigi investeering on suur, tasub see end pikemas perspektiivis ära. Euroopa elektrivõrguoperaatorite ühenduse ENTSO-e hinnangul võiks korralikult arendatud piiriülene taristu tuua igal aastal üle 38 miljardi euro suuruseid sääste. Koos lubadusega vähendada välisriikidest sõltuvust ja suurendada süsteemi vastupanuvõimet, esitletakse seda sammu kui vältimatut meedet uute energiajulgeoleku kriiside ärahoidmiseks.
See on ametlik narratiiv. Tegelikkuses on pilt hoopis muret tekitavam – taastuvenergia tehnoloogiat ei saa tõhusalt salvestada ja selle peale lootma jäämine toob kaasa tõsiseid raskusi.
See on õigustatult toonud kaasa kahtlused. Hiljutine energiakriis Hispaanias, mille käigus riik jäi osaliselt mitmeks tunniks elektrita, on EL-i energiaühenduse propageerimist kiirendanud. Nii europarlamendi liikmed kui ka ametnikud väidavad, et tihedam ühendus Prantsusmaaga oleks leevendanud kriisi, süvendades seisukohta, et lahendus peitub suuremas võimu koondamises Brüsselisse.
On tähelepanuväärne, et Hispaanias aset leidnud elektrikatkestust kasutatakse nüüd Euroopa energiaplaani kiire elluviimise õigustamiseks – ja seda ajal, mis sobib poliitilise ajakavaga. Euroopa Komisjon on juba mõnda aega rõhutanud, et Pürenee poolsaare elektrivõrk ei ole piisavalt tugev ja vajab paremat ühendust ülejäänud Euroopaga. See tekitab paratamatult küsimuse: kas probleem on tõesti tehniline või on tegu järjekordse ettekäändega, mille abil suruda edasi Brüsseli föderaalriigi suunas liikumist?
Energiaküsimus ei ole ainult tehniline, vaid tugevalt poliitiline. Euroopa Komisjon tahab luua nn tõelise energialiidu, mis on osa plaanist koondada rohkem võimu Brüsselisse ja kujundada üha tsentraliseeritum Euroopa Liit. See suund näitab järjest vähem austust liikmesriikide iseseisvuse vastu. Elekter ei tähenda ainult juhtmeid ja jaamu – see on mõjutamisvahend. Kui selle juhtimine antakse Brüsselile, liigub EL veel ühe sammu edasi ühtse superriigi suunas, mida paljud inimesed ei toeta, sest kardavad kaotada oma rahvuslikku identiteeti ja võimalust olulistes küsimustes ise otsustada.
