Kertu Luisk | Võrukeste Kongressi algatava kogu liige, Eesti Rahva Erakond
22. aprillil toimub Võrus I Võrukeste kongress. Kongressi eesmärk on eelkõige teadvustada Eesti kultuuri ühe lahutamatu osa väärtust ja säilitamisvajadust. Meie põhiseadus kohustab meid tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie kultuur koosneb erinevatest kultuurikildudest, mis on meid suutnud siduda ühiseks rahvaks. Olgu need kultuurikillud selles ühises tervikus nii väiksed kui tahes, nad on ainulaadsed. Kui me laseme sellel kaduda jääb alles midagi ebamäärast, abstraktset, midagi millele tulevased põlved enam toetuda ei saa.
Maailmas on üha enam hakatud märkama ja toetama põlisrahvaste kultuuri. Räägitakse sageli kliimaprobleemist, kuid täiesti varju on jäetud identideedi probleem. Me globaliseerume tohutu kiirusega ja piltlikult öeldes muutume kultuurita, traditsioonideta ja inimlike tõekspidamisteta massiks. Peame endale tihedamini esitama klassikalise küsimuse, mis teeb inimesest inimese?
Rahvusvaheliselt on põlisrahvaste kultuuri hakatud defineerima läbi põlisrahva mõiste. Põlisrahvaks saab lugeda inimeste kogumit, kes on elanud omal maal enne olemasolevate riigipiiride kujunemist ja seda kogumit iseloomustab ühtne ja teistest eristuv kultuur. Võrokestel on põlisrahvana kõik eeltoodud tunnused. Põlisrahvaste kaitse tugineb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Genfi Põlisrahvaste ja Hõimurahvaste Konventsioonile ILO 169 (27.06.1989); Põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonile (07.09.2007); Euroopa Parlamendi resolutsioonile maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta (03.07.2018)
Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid, Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Eelnimetatud rahvusvahelised õigusaktid annavad põlisrahvale õiguse kaasa rääkida omal maal toimuvate otsustusprotsesside osas, samuti kasutada ka teatud juhtudel otsuste vetoõigust. Igal juhul ei saa põlisrahvaste maal teha midagi mis oleks vastuolus või mis hävitaks ja kahjustaks põlisrahvaste kultuuri, keelt või identiteeti laiemas mõttes.
Nursipalu küsimus ei ole mitte ainult inimliku traagika küsimus, kaotatud majapidamised, loodus ja metsavaikus. See on nii suur tükk, et kui piltlikult öeldes see „ära hammustada“ siis ei jäägi midagi järgi. Kui me loovutame Nursipalu plaanitavas ulatuses, siis on põlisrahvas koos talle omase kultuuriga määratud väljasuremisele. Kui Eestist kui tervikust hakkavad välja langema killud, mureneb kogu kildudest koosnev tervik. Kui kaob kultuur on Eesti määratud kaduma ja näiteid ei pea kaugest minevikust otsima. Mitte sõda ei hävita meid vaid meie hävitame iseenda. Just nüüd on see ajalooline hetk ja meie kõigi valik, kas tunnustame võrokesi põlisrahvana ja nende õigust öelda, et kultuuri, rahvast ja riiki ennast hävitav Nursipalu sõjaväebaas tuleb likvideerida.
Kongressile on oodatud saadikud, saadikuid oma allkirjaga volitanud inimesed ja külalised. Saadikutena osalema on oodatud Vana-Võrumaa juurtega, siin elavad või kinnisvara omavad inimesi. Tarvis on vaid kodulehelt vorokongress.ee alla laadida ja printida saadiku volikiri, koguda vähemalt viie inimese allkirjad, mida rohkem, seda parem ning registreerida end eelmainitud veebilehel. Allkirju saab koguda ka printimata, digiallkirjastades. Täpsem info vorokongress.ee. Kogressile järgneb inimkett ja 18.00 algab Roosisaare vabaõhulaval kontsert-meeleavaldus paljude armastatud Eesti muusikutega.
Täna veel on võimalus enda eest seista, kasutame seda, enne kui on hilja.
