Ühendkuningriigis pakub aruteluainest prantslaste teadusartikkel, milles väidetakse, et ülemäära töödeldud ehk n-ö ultratöödeldud toiduained võivad kõrgendada vähiriski 12 protsenti.
Ultratöödeldud toiduained on valmistatud ainetest, mida koduköögis enamasti ei kasutata. Need võivad oluliselt tõsta vähiriski. Nii leidis rühm Pariisis asuva Sorbonne’i ülikooli teadlasi koos kolleegidega teistest teadusasutustest.
Nende uuring tugines 104 980 NutriNet-Santé kohordiuuringus osalenud prantslase toitumisharjumustel. Arvesse võeti 3300 erinevat toiduainet, mida need inimesed tarvitasid.
Selgus, et kui ultratöödeldud toiduainete hulk kasvas toidusedelis 10-protsenti, tõi see ühtlasi kaasa 12-protsendilise vähiriski tõusu.
Teadlased vaatasid ka, kas ultratöödeldud toiduainete tarvitamine võib olla seotud mõne kindla vähitüübi esinemisega. Andmetest tuli esile 11 protsenti suurem rinnavähi esinemus, kuid näiteks seost eesnäärme- või soolevähiga ei leitud.
Siiski seavad ultratöödeldud toiduainete mõju kriitikud selle uuringu kahtluse alla. Enne kriitika juurde asumist teeme aga selgeks, kuidas toiduaineid rühmitatakse.
Mõiste ultratöödeldud toiduained võttis kasutusele rühm teadlasi Brasiilias. Nad jagasid toiduained nelja rühma:
Toored või vähetöödeldud toiduained, näiteks munad, piim, puu- ja juurviljad ning seemned.
Kulinaarselt töödeldud toiduained nagu õlid ja või.
Töödeldud toiduained, näiteks konserveeritud puu- ja juurviljad, juustud ja kalakonservid.
Ultratöödeldud toiduained, mis on peamiselt pulbrid-lahused ja need on valmistatud teistest toiduainetetest saadud ainetest ja lisaainetest. Ultratöödeldud toiduained on näiteks kiirnuudlid, pakisupid- ja pudrud, joogipulbrid, koogipulbrid, küpsised jms.
Nii eelnev klassifikatsioon kui prantslaste uuringu väiteid ei meeldi briti teadlasele Londoni King’s kolledži toitumise emeriitprofessorile Tom Sandersile.
Sanders ütles ajalehele The Guardian, et selline rühmitamine on meelevaldne ning lähtub sellest, et tööstuslikult toodetud toiduainetel on teine toiteväärtus ja keemiline koostis kui koduköögis või käsitöömeistrite toodetuna.
Ehkki kriitikule vastavad prantslastest teadlased, et tööstuslikult toodetud ultratöödeldud toiduainetel on tõesti teine keemiline koostis, mida koduköögis üldjuhul ei kasutataks. Selleks, et pulbritest ja toiduainetest eraldatud ainetest taas toit saaks, tuleb sellele lisada paksendajaid, stabilisaatoreid, maitsetugevdajaid, säilitusaineid, värvi-, lõhna- ja maitseaineid jpm. Enamikku neist ainetest koduköögist ei leia. Vaevalt, et keegi koduköögis lisab toidule titaandioksiidi, et seda valgemaks saada, kuid valge kreemi või glasuuriga vabrikuküpsiseid, mis titaandioksiidi sisaldab, olete vast söönud?
Uuringu juhtivautor Mathilde Touvier on mõistagi oma uuringu piirangutest teadlik, toob need välja ka teadusartiklis ning rõhutab, et need tulemused vajavad kindlasti edasi teadustöid. Samas tasuks sellegi uuringu tulemuste pinnalt igal inimesel panna kõrva taha, et miski asenda mitmekülgset toitumist.
Toidusedel võib tasakaalustatult sisaldada toite erineva töötlusastmega toidurühmadest, kuid teades, et ultratöödeldud toiduainetega võib kaasneda kõrgem vähirisk. Muide, Prantsusmaa on üks väheseid riike, mis hoiatab tarbijaid ettevaatusabinõuna ultratöödeldud toiduainet eest.
Kui soovid, et teadlike inimeste arv kasvaks, siis Vanglaplaneedi toetamiseks on mitmeid põnevaid võimalusi.
