Eesti Pank ei avalikusta, kui suure osa oma varadest on investeerinud võlaprobleemides vaevlevatesse riikidesse.
«Kuna keskpankade investeerimispositsioonide puhul võib tegemist olla turutundliku informatsiooniga, siis neid jooksvalt ei avaldata ega kommenteerita,» ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
Samas kinnitas ta, et Eesti Pank lähtub oma investeeringutes väga konservatiivsetest põhimõtetest, mis tagaks eelkõige varade säilivuse ja likviidsuse. Peamiselt investeerib keskpank Kaasiku sõnul «juhtivate tööstusriikide» likviidsetel võlakirjaturgudel.
«Eesti Panga investeerimisportfellides ei tohi olla võlakirju alla BBB- reitingu,» märkis asepresident. «Mida madalam on reiting, seda väiksem võib olla nende võlakirjade osakaal portfellis.»
«Küll aga on selliseid võlakirju euroala keskpankade ühises Securities Markets Programm (SMP) portfellis,» lisas ta.
«Eesti Pank kuulub koos teiste euroala keskpankadega ja EKP-ga eurosüsteemi. Osa eurosüsteemi kuludest ja tuludest asuvad nn ühises potis,» selgitas Kaasik. «Näiteks on ühises potis euroala keskpankade poolt kommertspankadele antavad rahapoliitilised laenud. Eurosüsteemi ühises potis on ka SMP, mille raames on ostetud 74 miljardi euro eest võlakirju erinevatest riikidest. Eesti osalus selles on 0,26 protsenti ehk ligi 192 miljonit eurot.»
Eesti Panga varade maht oli juuni lõpus 3 miljardit eurot, millest euroala väärtpaberitesse oli paigutatud 678 miljonit, nähtub panga bilansist.
Kui soovid, et teadlike inimeste arv kasvaks, siis Vanglaplaneedi toetamiseks on mitmeid põnevaid võimalusi.
