Miljon last on USAs saanud valediagnoosi: hüperaktiivne

«Lastele, kes oma rühmas olid kaaslastest nooremad, kirjutati tunduvalt sagedamini välja laste aktiivsuse ja tähelepanu häirete puhul kasutatavat ravimit Ritalini, ehkki lapsed ei pruukinud sellist ravi tegelikult üldse vajada,» rääkis uuringut juhtinud Michigani ülikooli majandusteaduse abiprofessor Todd Elder. Tema arvutuste kohaselt kulutatakse USAs Ritalini ravile asjatult 320-500 miljonit dollarit aastas.

Samas teeb Ritalini kergekäeline väljakirjutamine lastearstid Toddi sõnul väga murelikuks, sest selle ravimi mõju lastele pikema aja jooksul on senini täpsemalt uurimata. Seni tehtud uuringud on näidanud, et Ritalin võib arenevas ajus põhjustada pikaajalisi muutusi, mõjutades söögiisu ja käitumist ning tekitades sõltuvust.

Amfetamiini mõjuga sarnane erguti Ritalin on käitumishäirete raviks üks sagedamini väljakirjutatavaid medikamente ning kasutusel ka Eestis.

«Kui laps käitub halvasti, ei pane tähele, ei suuda vaikselt istuda ega kuulata, võib see lihtsalt olla tingitud sellest, et ta on kõigest viieaastane, samal ajal kui tema rühmakaaslased on kuuesed,» selgitas Todd. «Viie- ja kuueaastaste laste käitumises on aga suured erinevused ning arstid, kasvatajad ja lapsevanemad peaksid seda arvesse võtma, enne kui panevad lapsele diagnoosi- hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega (attention deficit hyperactivity disorder- ADHD-toim.),» lisas ta.

ADHD on kõige sagedasem lastel diagnoositav käitumishäire USAs, Ameerika Ühendriikides elab vähemalt 4,5 miljonit selle diagnoosiga alla 18-aastast last ja noorukit. Maailmas on erinevatel andmel ADHD esinemissagedus 5-15 protsendil algklasside lastel. Poistel esineb see käitumishäire neli korda sagedamini kui tütarlastel. Häire väljendub lastel vanuses poolteist kuni 15 eluaastat, eriti sageli aga viie- kuni kümneaastastel lastel. Teatud isiksusejooned säiluvad erineval määral ka täiskasvanueas.