Saksa sisemajanduse kogutoodangu üllatuslik kasv ei ole turumeeleolu sugugi tõstnud, vaid rõhutab veelgi enam euroala perifeeria nõrkust.
Financial Timesi globaalne börsiindeks FTSE All-World on 0,1 protsenti all, Standard & Poor’s 500 kukkus aga 0,4 protsenti.
Euroopa aktsiatest lähevad Suurbritannia omad hetkel üles-, Prantsuse ja Saksa omad aga allamäge.
Kõige huvitavam on aga see, et turud kehitasid vaid õlgu Saksa «ülimenuka» teise kvartali peale – nagu Goldman Sachs seda nimetas.
Saksamaa majanduskasv oli kiirem, kui see pärast 1990. aasta taasühinemist iial olnud on. Tänu eurole ei ole Saksamaa aga täielikult iseseisev. Ligi 40 protsenti nende ekspordist läheb ju Euroopasse ning mure selle kontinendi pärast kasvab üha.
Euro väärtus langes ning 10-aastaste Saksa riigivõlakirjade tootlused lõid 2,39 protsendi juures kõigi aegade madalusrekordi. Saksa ja Kreeka võlakirjade intresside erinevus venis kõige laiemaks alates kriisi tipphetkedest maikuu alguses. Tõusnud on ka teiste euroala perifeeriate, kaasa arvatud Itaalia riigivõlakirjade intressid.
«Nagu näib, saavad turud üsna ruttu aru, et paranemine on üürike ja ajutine,» ütles Brown Brothers Harrimani strateeg Marc Chandler.
Kokkuvõttes ei olnud eurotsooni SKT midagi enamat kui ootuspärane, teise kvartaliga lisandus 1 protsent. Seejuures olid Prantsusmaa ja Lõuna-Euroopa Saksamaast tublisti maas.
Prantsusmaa kasv oli vaid 0,6 protsenti – ületades küll ootusi. Kreeka SKT langes aga 1,5 protsendi võrra. Sedagi oli enam kui prognoositi ja Kreeka on jätkuvalt sügavas majanduslanguses.
Investoreid teevad murelikuks ka ohu märgid Euroopa pangandustutul, eriti Iirimaal. Sealsed krediidikindlustuse määrad tõusid stressitestide-eelsetesse kõrgustesse, kusjuures Iiri pankade aktsiad on langenud nii teravalt, et kisuvad kaasa ka teisi Euroopa pangandusindekseid.
«Saksamaa majandustulemused rõhutasid muuhulgas üha laienevat lõhet eurotsooni ridades, perifeeria on tuumikust selgelt maha jäämas,» ütles Goldman Sachsi vanemanalüütik Dirk Schumacher.
Saksamaa triumfile vaatamata vajaks maailm pigem impordikeskse USA virgumist, kuid sealne taastumine jätab kahjuks lööke vahele. Tarbijahinnad kasvasid ootatust kiiremini, jaemüük läheb aga visamalt kui prognoositi. Tarbijausaldus tõusis, läbimüük aga mitte.
«Euroopat rõhub ülemaailmse aeglustumise hirm. Kui perifeeria tahaks stabiliseeruda, tuleks neil kasvõi mingisugune kasv saavutada. Ilma USAta läheb see aga raskeks,» ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Tranberg Rasmussen.
Kui soovid, et teadlike inimeste arv kasvaks, siis Vanglaplaneedi toetamiseks on mitmeid põnevaid võimalusi.
Sotsiaalmeedia tsensuuri vältimiseks ning et midagi olulist ei jääks märkamata, liitu palun Vanglaplaneedi uudiskirjaga!
