Facebook Twitter Instagram
    Laupäev, juuni 3
    • Vanglaplaneedist
    • Kontakt
    • Reklaam
    Facebook YouTube Instagram Twitter Telegram
    Vanglaplaneet
    Telli Vanglaplaneedi uudiskiri
    • Esileht
    • Uudised
      • Maailm
      • Eesti
      • Globalism
      • Teadus ja tehnoloogia
      • Suur Vend
      • Sõda
      • Tervis
      • Majandus
      • Terrorism
    • Ülevaated
    • V-pood
    • Video
    • Vastupanuliikumine
    • TOETA
    • COVID-19 pettus
    Vanglaplaneet

    Euroopa peab selle joonde ajama

    Majandus 5. mai 2010
    Jaga
    Facebook Twitter LinkedIn Telegram Email

    Die Zeit/Claas Tatje
    Tõlkinud Külli-Riin Tigasson
    Eesti Päevaleht
    5. mai 2010

    Vaid paar kuud on soomlane Olli Rehn olnud Brüsselis majandus- ja rahandusvolinik ning juba esitab ta suure väljakutse Euroopa rahandusministritele.

    Olid ju rahandusministrid tegelikult täitsa rõõmsad, et sellele kohale valiti just endine Helsingi politoloogiaprofessor. Paljut temalt ei oodatud. Mida nõrgem on Brüssel, seda edukamad on rahvuslikud egostrateegiad, kalkuleeriti liikmesmaade pealinnades. Või veel!

    Just Rehn on nüüd see, kes ei lepi majanduspoliitika pisiasjade modereerimisega, vaid kes on hakanud nõudma suurt sammu, euroala riikide eelarvepoliitikasse tungimist. Et välistada tulevikus Kreeka-suguseid ekstsesse, tahab ta koordineerida kõigi euroala maade riigieelarvete planeerimist. Seega vajaksid liikmesmaade riigieelarved Brüsseli õnnistust. Voliniku sõnul näitas Kreeka kriis „tungivat vajadust Euroopa majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks”.

    Siinkohal on tal õigus – ja just seetõttu, et tema nõudmine tundub ennekuulmatu. Majandus- ja rahandusvolinikuna vastutab Rehn euro tuleviku eest. See, kes tahab tugevat eurot, ei saa leppida üksnes väikeste reformikestega, vaid peab Brüsselit tugevdama. Isegi juhul, kui see Berliini ja Pariisi, Rooma või Madridi jaoks valus on.

    Aga kas valitsused üldse lasevad sel juhtuda? Vastus Rehni ideele tuli kiirelt, näiteks Saksa aserahandusministrilt Jörg Asmussenilt. Tema ütles juba aprillikuisel mitteametlikul rahandusministrite kohtumisel: „On enesestmõistetav, et riigieelarvete tegemist ei puudutata.”

    Luba maksumuudatusteks

    Loogiline refleks. On ju eelarvepoliitika üks viimaseid pädevusvaldkondi, mis Euroopa Liidu liikmesriikidele veel alles jäänud on. Enam kui kaks kolmandikku liikmesmaades rakendatavatest seadustest tulevad juba praegu Brüsselist. Siemensi, E.ON-i ja Lufthansa osaluste ostud peab heaks kiitma Euroopa Komisjoni konkurentsiametkond. Brüssel jälgib iga panga päästeaktsiooni ning ka maainimeste toetusraha tuleb juba aastaid sealt. Isegi välis- ja julgeolekupoliitikat ei arutata enam rahvusriikide pealinnades, vaid eeskätt EL-i komisjonides. Nii ei saa poliitikud kodus hiilata mitte kaugeleulatuvate seadusalgatustega, vaid maksulubadustega – mis enamasti koormavad riigieelarvet. Rehn tahaks seda meelsasti muuta ning summutada uued võlakriisid juba eos.

     

    Muidugi hoidub volinik oma ettepaneku tagajärgede täpsest kirjeldusest. Aga kes mõtleb Rehni idee lõpuni, saab aimu, milline jõud nendel ettepanekutel on. Maksualandused pole siis enam pealinna poliitilise tahte küsimus, vaid neid hakatakse vaagima Brüsseli kahtleva pilgu all lähtuvalt põhimõttelistest kaalutlustest. Milline võimalus! Lõpuks järgneks rahaliidule poliitiline liit. Kui rahanduspoliitikud teevad Rehniga koostööd, siis oleks lõpuks ometi võimalik eelarvepoliitika, mis teenib tuleva põlve huve. Sellega kaasnevad järgmised arutelud: kui suured peavad olema sotsiaalkulutused? Mis kuulub heaoluriigi juurde? Millal peavad eurooplased pensionile minema ning kui palju tervisepoliitika maksab? Need küsimused on sama suured, kui oli euro kehtestamine.

    Aeg selleks kõigeks on tulnud, võimalused soodsad. Lõp-peks töötavad valitsusjuhid koos Euroopa Komisjoni ja parlamendiga uue majandusstrateegia kallal, silme ees Euroopa aastal 2020. Ja miks mitte riskeerida suure plaaniga?

    Rohkem võimu Brüsselile, see tähendaks kahtlemata vähem võimetust võlaekstsesside puhul nagu Iirimaa, Itaalia või Kreeka näide. Aga ka pilk Saksamaale näitab, kui suurt rolli mängib euro tugevuse juures mõjukas Euroopa Komisjon.

    Saksamaa rikkus aastatel 2002 kuni 2005 stabiilsuse ja kasvu pakti. Toonane Saksa rahandusminister Hans Eichel soovitas pakti rakendada paindlikkust ning arvestada inflatsiooni, struktuurireforme või erikohustusi, tema puhul ennekõike Saksamaa taasühinemist. Lõpuks painutati reeglid nii kõveraks, et kedagi karistada ei saanudki.

    Saksamaa on seejuures vaid üks näide. Ühtekokku on euro palju usaldust maha mänginud.

    Juba 20 aastat tagasi

    Sellele, mis praegu kõlab revolutsiooniliselt, on tegelikult juba ammu mõeldud. Kui 20 aasta eest vaieldi euro kasutuselevõtu üle, tahtis tollane Euroopa Komisjoni president Jacques Delors majanduspoliitika üsna tihedat koordineerimist. Euroopa siseturule üleminekuga vabastas Brüssel Euroopa Liidu liikmesmaad „euroskleroosi” faasist. Selliselt oli majandusteadlane Herbert Giersch aastal 1982 nimetanud Euroopa olukorda – kritiseerides seejuures EL-i liikmesmaade subventsioonimajandust ja regulatsioonide paljusust. Konkurentsis Jaapani või USA-ga ei peaks Euroopa vastu, kõlas trööstitu prognoos. Siseturu ellurakendumine muutis seda. Vähemalt osaliselt.

    Ka praegu näitab Kreeka kriis, kui tähtis on nii Euroopa kui ka euro jaoks ühine majandusstrateegia. Niipea kui üks liige ei pea reeglitest kinni, satub kõigis euroala riikides kasutatav rahaühik surve alla. Seda ei saa põhjendada vaid statistika võltsimisega. Juba aastate eest oli selge, et Kreeka elab üle oma võimete. Juba siis pidanuks Brüsselil olema võim sekkuda. Aga selle asemel vaatasid Euroopa Liidu liikmesmaade rahandusministrid asja lihtsalt pealt, seejärel aga pehmendasid nad stabiilsuse ja kasvu pakti veelgi.

    Nüüd on Olli Rehnil aeg tegutseda. Järgmise nädala kolmapäeval, 12. mail teeb ta oma ideed detailselt teatavaks. Ta ei tohiks Euroopa Liidu liikmesmaade rahandusministritel end hirmutada lasta. Sel poleks lasknud juhtuda ka Delors.

    Artikkel ilmus esimest korda 22.04 ajalehes Die Zeit.

    Allikas

    Lajata tehnoloogiahiidude tsensuurile ja jaga seda artiklit!

    Kindlasti liitu ka Vanglaplaneedi uudiskirjaga,
    sest siis jõuab oluline info otse Sinu e-postkasti.

    Vanglaplaneedi tegevuse toetamiseks on mitmeid erinevaid viise,
    vali endale sobivaim:

    Seotud postitused

    Skynet on kohal! USA õhujõudude droonisimulatsioon läks viltu, lennumasin tappis inimoperaatori ja hävitas sidetorni

    Teadus ja tehnoloogia 2. juuni 2023

    USA asevälisminister Victoria Nulandi sõnul on Ameerika Ühendriigid Ukraina vastupealetungi planeerinud juba mitu kuud

    Sõda 1. juuni 2023

    Meedia ja julgeolekuteenistused hirmutavad inimesi Venemaa või “parempoolsete äärmuslaste” poolt korraldatud rünnakute eest

    Maailm 31. mai 2023
    guest
    guest
    0 Comments
    Inline Feedbacks
    View all comments

    OLULINE

    Globalism

    VIDEO | “15-MINUTI VANGLA”

    21. mai 20233
    VASTUPANULIIKUMISE INTERVJUUD

    Populaarsemad postitused
    • ELi parlamendiliige: kogu maailmas põletatakse miljardeid Covidi vaktsiine – nende kõigi kohese põletamisega oleksime võinud päästa palju elusid
    • Uuring kinnitab, et peaaegu kõik Covidi patsindid tapeti hingamisaparaatidega
    • 05.03.2023. a. kl. 23.37 mõrvatud Eesti Wabariigi ärasaatmine Raiesmiku kalmistul
    • Ungari ja Itaalia võtsid vastu seaduse, mis kaitseb nende kodanikke toitudesse lisatava putukavalgu eest
    • Suur hulk Austria parlamendisaadikuid kõndis Zelenskõi kõne ajal protesti märgiks saalist välja
    Lühiuudised

    Taas kord: India reporter kukkus kaamera ees kokku

    9. sept. 2022

    Prantsusmaa otsib tehisintellekti abil ebaseaduslikke basseine

    31. aug. 2022

    Euroopa Komisjon ostab 110 000 doosi ahvirõugete vaktsiini

    15. juuni 2022

    Elon Musk saab Twitteri 44 miljardi dollariga

    26. apr. 2022

    Pentagon soovib rajada Balti riikidesse USA alalised baasid

    8. apr. 2022
    • Facebook
    • YouTube
    • Vimeo
    • Instagram
    • Twitter
    • Telegram
    Otsi Vanglaplaneedi lehelt
    Toeta Vanglaplaneeti

    Konto andmed:
    Peeter Proos
    EE937700771001063744

    Vaata lisaks siit

    Kontakt

    info@vanglaplaneet.ee

    Jälgi sotsiaalmeedias
    Facebook Instagram YouTube Telegram
    Vanglaplaneet - Vastupanu Vaim

    Kirjutage, mida soovite otsida ja vajutage enter. Väljumiseks vajutage Esc.

    wpDiscuz