Eiris Teeveere
Õhtuleht
12. juuni 2009
Ehkki kodanike sõrmejälgi koguma asuv kodakondsus- ja migratsiooniamet rahustab, et politseil pole õigust sõrmejälje omanikku nende andmekogust otsima hakata, kõlab see veidralt, sest juba aasta pärast on politsei ja KMA üheks liidetud.
Juuni lõpust, 29. kuupäevast, hakatakse kõikidelt reisidokumendi taotlejatelt võtma digitaalsel kujul sõrmejälgi. Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Ene Rebase sõnul välistab uus süsteem võimaluse, et inimene taotleb dokumenti kellegi teise nime all.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort rõhutas süsteemi tutvustaval pressikonverentsil, et kui politsei näiteks leiab kuskilt sündmuspaigalt kellegi tundmatu sõrmejälje, siis ei ole tal õigust sellele KMA andmekogust vastet otsida. «Küll aga on andmebaasi võimalik kasutada isikupõhiselt ehk kui on teada konkreetne isik ning on vaja kontrollida tema vastavust,» rääkis Koort.
Sõrmejälgede andmist ei tasu peljata
2010. aastal ühinevad aga politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniamet üheks asutuseks. Kuidas välistada, et andmebaasi valdaja sedasama andmebaasi ei kasuta?
Politseiamet eilse päeva jooksul sellele vastata ei suutnud ning teatas, et asja peab täna veel arutama.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti sõnul ei anna ühend-asutuse moodustamine asutuse kõikidele teenistujatele automaatset juurdepääsu andmekogule.
Riigikogus julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni kuuluva Jaanus Rahumäe (Reformierakond) sõnul ei tarvitse inimestel sõrmejälgede andmist peljata. «Inimesed peavad kartma terrorismi, kuritegevust, ja sõrmejälgede kasutusele võtt on just see meede, kuidas seda riski vähendada.»
Sõrmejälgi ei võeta alla kuueaastastelt lastelt
Politsei andmebaasid, kus inimeste kohta leidub informatsiooni, mis politsei tegevusega kuidagi seotud pole, on Rahumäe kinnitusel hoopis laiem teema ning sõrmejälgede andmine sinna alla kindlasti ei käi. Vanasti piisas passi saamiseks fotost, nüüd võetakse sõrmejäljed, kas varsti lisandub ka DNA?
«See ei ole välistatud,» naerab Rahumägi ja tõdeb, et maailm liigub omas rütmis ning Eesti mujal aset leidvaid sündmusi ignoreerida ei saa. «See paneks pigem elanikud halvemasse olukorda reisimises ja üldse osalemises avatud maailmas.» Euroopas kantakse sõrmejälgi reisidokumendi kiibile juba näiteks Lätis, Leedus, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias ja Hollandis.
Sõrmejälgi ei võeta alla kuueaastastelt lastelt ja samuti nendelt inimestelt, kelle tervis seda mingil põhjusel ei võimalda. Ilma sõrmejälgedeta dokumendi kehtivusaeg on tavalisest lühem. Ajutiselt vigastatud käe puhul on kehtivusajaks 12 kuud ning püsiva trauma puhul viis aastat.
