Teelemari Loonet
Postimees
3. oktoober 2011
Politsei soovib Norras ja Eesti enda kaitseministeeriumis toimunu valguses saada massirahutuste mahasurumiseks lisatehnikat.
Suuremaid investeeringuid valdkonda tehti küll vahetult pärast 2007. aasta pronksiöö sündmusi, kuid arvestades asjaolu, et Eestist saab aastal 2018 Euroopa Liidu eesistujamaa, nõuab sisejulgeoleku võimekuse tõstmine taas tähelepanu.
Korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits rääkis, et kindlasti on vaja busse, mis oleksid tavabussidest löögikindlamad – trellitatud, turvakilede või -klaasidega – millega saaks massirahutuste ajal politseinikke eskortida. «Ja kindlasti vajame ka selliseid eriotstarbelisi sõidukeid, kus väärtveoseid turvata, julgestada – olles eurotsoonis, on selliseid probleemid üsna sagedased,» rääkis Miilits.
Täpsemalt vajatakse vähemalt kolme ballistilise kaitsega sõidukit, kolme löögikindlat 30-kohalist bussi ja lisaks tuleks rahutuste maha surumiseks välja koolitada veel 50 politseinikku. Praegu on nõuetekohaselt varustatud ja välja õpetatud 250 politseinikku. Kulutused küündiks sadade tuhandete eurodeni.
«2018. aastal on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa, siis hakkavad toimuma mitmed suured üritused Eestis, kus võib tulla väga palju soovimatuid külalisi probleeme tekitama,» märkis Miilits.
Ta lisas, et massirahutuste mahasurumiseks vajaliku lisatehnika soetamine on pikaajaline protsess ja selleks, et politsei oleks 2018. aastal parimas valmisolekus, tuleb otsused vastu võtta juba täna.
Kuidas suri Karen Drambjan tegelikult?
Kui soovid, et teadlike inimeste arv kasvaks, siis Vanglaplaneedi toetamiseks on mitmeid põnevaid võimalusi.
Sotsiaalmeedia tsensuuri vältimiseks ning et midagi olulist ei jääks märkamata, liitu palun Vanglaplaneedi uudiskirjaga!
