Sean Miller | Alex Jones Live
Euroopa Liit soovib suunata senisest suurema osa eurooplaste pangahoiustel seisvatest säästudest kapitaliturgudele, et rahastada muu hulgas kliima-, tehnoloogia-, tööstus-, kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Euroopa Komisjoni loodud säästu- ja investeerimisliidu eesmärk on suunata eraisikute sääste senisest rohkem ELi strateegiliste investeeringute rahastamisse.
Hetkel ei ole kavas eurooplaste pangakontodel olevat raha sundkorras ära võtta, kuid EL soovib kasutada eraisikute sääste senisest rohkem oma investeerimiskavade rahastamiseks olukorras, kus tavapärasest maksutulust ei piisa nende elluviimiseks. Selleks kavandatavate meetmete hulka kuuluvad maksusoodustustega investeerimiskontod, uued finantstooted, väärtpaberistamise reeglite muutmine ning regulatsioonid, mis soodustaksid pankade, kindlustusettevõtete ja fondide suuremat osalemist investeerimises.
Euroopa Komisjoni hinnangul vajab Euroopa kliimamuutuste, tehnoloogiliste muutuste, geopoliitiliste arengute ja kasvavate kaitsekuludega toimetulekuks 2030. aastani igal aastal veel 750 kuni 800 miljardit eurot investeeringuid. Komisjoni sõnul peab säästu- ja investeerimisliit looma süsteemi, mille kaudu saaks inimeste sääste kasutada ettevõtete ja muude investeerimisvajaduste rahastamiseks.
Euroopa Ülemkogu andmetel on ELi majapidamistel madala tootlusega pangahoiustel ligikaudu 10 triljonit eurot. Umbes 70 protsenti majapidamiste säästudest asub endiselt pangakontodel, mitte kapitaliturgudel. ELi institutsioonide hinnangul takistab see raha tõhusamat kasutamist ettevõtete rahastamiseks ja majandusse investeerimiseks.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rääkis 27. augustil Pariisis Prantsusmaa ettevõtjatele peetud kõnes sõnaselgelt vajadusest need säästud kasutusse võtta.
„Praegu seisab pangahoiustel 10 triljonit eurot majapidamiste sääste ning märkimisväärne osa Euroopa säästudest investeeritakse väljapoole meie kontinenti,” ütles von der Leyen. „Euroopa peab nüüd panema need säästud oma ettevõtete heaks tööle ja see ongi säästu- ja investeerimisliidu eesmärk.”
Von der Leyeni sõnul on komisjon esitanud ettepanekud väärtpaberistamise, pankade ja kindlustusettevõtete investeerimisvõimaluste ning Euroopa kapitaliturgude integreerimise ja ühise järelevalve kohta. Komisjoni hinnangul võivad need meetmed tuua kuni 470 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid.
The European Conservative’i arvutuse järgi moodustab ELi täiendav 750 kuni 800 miljardi euro suurune aastane investeerimisvajadus umbes 4,4 kuni 4,7 protsenti Euroopa aastasest SKPst. Samal ajal ulatus ELi liikmesriikide avalik võlg 2026. aasta esimeses kvartalis 82,9 protsendini SKPst ja euroalal 88,9 protsendini. Kreekas oli avaliku võla suhe SKPsse 143,5 protsenti, Itaalias 138,9, Prantsusmaal 117,6, Belgias 109,1 ja Hispaanias 101,6 protsenti.
Säästu- ja investeerimisliit põhineb varasemal kapitaliturgude liidu projektil, mis käivitati 2015. aastal. Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde märkis 2024. aastal, et selle raames oli esitatud üle 55 regulatiivse ettepaneku ja 50 muu algatuse, kuid Euroopa integreeritud kapitalituru loomisel oli tehtud vähe edusamme. Uue kavaga püütakse sama eesmärki saavutada kapitaliturgude tihedama lõimimise ja ühise järelevalve kaudu.
Selle kõrval on Rahvusvaheliste Arvelduste Pank kirjeldanud niinimetatud ühtse pearaamatu ehk tokeniseeritud finantssüsteemi loomist. See ühendaks tokeniseeritud keskpangaraha, kommertspankade hoiused ja riigivõlakirjad ühele programmeeritavale platvormile. Panga sõnul võimaldaks varade digitaalsel kujul esitamine ühendada makseteabe, arveldamise ja tehingute lõpuleviimise üheks protsessiks.
Endine USA valitsusametnik ja finantsekspert Catherine Austin Fitts rääkis on Tucker Carlsonile antud intervjuus, et programmeeritava raha ja digitaalse finantssüsteemi areng võimaldab valitsustel ja pankadel saada inimeste raha üle senisest suurema kontrolli.
Samal ajal arutasid keskpankurid 27. kuni 29. augustini USA-s Wyomingis toimunud iga-aastasel Jackson Hole’i sümpoosionil tehisintellekti võimalikku mõju rahandussüsteemile. Princetoni ülikooli majandusteadlane Markus Brunnermeier kirjeldas stsenaariume, kus tehisintellektil põhinev kauplemine võib muutuda sedavõrd kiireks, et keskpangad peaksid muutma oma teabe edastamise viisi, sekkuma senisest rohkem krediiditurgudele või kasvatama oma bilansse, et vältida tehisintellekti põhjustatud turumanipulatsiooni.
