Tyler Durden | ZeroHedge
Rootsi peaminister Ulf Kristersson kritiseeris teravalt Hispaania valitsuse otsust anda riigis ebaseaduslikult elavatele migrantidele seaduslik staatus, nimetades seda „väga halvaks ideeks“. Tema hinnangul võib see ohustada Schengeni ala stabiilsust ja tuua kaasa 2015. aasta rändekriisiga sarnase olukorra kordumise.
Kristersson ütles 11. augustil avaldatud intervjuus Financial Timesile, et Hispaania otsus tekitas viimasel Euroopa Liidu juhtide kohtumisel „päris suure pahameele“. Ta kinnitas, et väljendas oma vastuseisu ka otse Hispaania peaministrile Pedro Sánchezile.
Sáncheze valitsus võttis 14. aprillil vastu kuningliku dekreedi, millega käivitati riigis ebaseaduslikult elavate inimeste õigusliku staatuse seadustamise protsess. Jaanuaris esitatud kava pidi võimaldama umbes 500 000 Hispaanias elaval ja töötaval ebaseaduslikul migrandil saada seaduslik staatus kiirendatud korras. Hispaania valitsuse andmetel esitati aga ligi 1,2 miljonit taotlust.
Kristerssoni sõnul ei puuduta Hispaania otsuse võimalikud tagajärjed ainult Hispaaniat, sest seadusliku staatuse saanud inimestel tekib võimalus liikuda teistesse Euroopa riikidesse.
„Amnestia loob teile ka võimaluse kasutada Euroopa territooriumi. See kahjustab konkreetselt meid, sest teame kogemusest, et paljud Euroopasse saabuvad inimesed eelistavad liikuda põhja poole. Täpselt nii juhtus 2015. aastal,“ ütles Kristersson.
Tema sõnul näitab Hispaania otsus, kui haavatav on Euroopa vaba liikumise süsteem. „Peame olema väga-väga ettevaatlikud, et mitte tegutseda viisil, mis võiks meid viia kasvõi lähedale sellele, mis juhtus 2015. aastal,“ ütles Rootsi peaminister. „Arvan, et Hispaania mõistis meie sõnumit, kuid see olukord näitab, kui haavatavad me oleme.“
Kristersson kritiseeris Hispaania otsust ajal, mil Ceutas oli juuli lõpus toimunud massiline rändelaine. Alates 30. juulist sisenes Marokost Hispaania enklaavi hinnanguliselt 50 000 kuni 60 000 inimest. Paljud ujusid piiril asuvast lainemurdjast mööda, kui sotsiaalmeedias hakkasid levima väited, et Hispaania on oma piiri avanud. Hispaania ja Maroko ametivõimude andmetel hukkus mõlemal pool piiri kokku üle 80 inimese.
Ceuta sündmuste järel peatas Itaalia üheks kuuks Schengeni reeglite alusel kehtiva piirivaba liikumise Hispaaniaga. Prantsusmaa tugevdas Hispaania piiril piirikontrolli ning Soome, Taani ja Tšehhi valitsused toetasid Itaalia sammu ja leidsid, et Brüssel peaks kaaluma Hispaania ajutist väljaarvamist Schengeni alast. 4. augustil kutsusid EL-i siseministrid üles tugevdama piire, kiirendama migrantide tagasisaatmist ja tõhustama võitlust inimsmugeldajate võrgustikega.
„Praegu ei ole aeg valvsust kaotada,“ ütles Kristersson. Tema sõnul ei soovi enamik rootslasi naasta kontrollimatu sisserände aega. „Oleks väga halb mõte teha midagi, mis võiks praeguse stabiilse olukorra ohtu seada.“
