Peeter Proos | Vanglaplaneet
Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) avaldas uue kümnepunktilise tegevuskava, mille eesmärk on väidetavalt kaitsta riike võimalike naftaturu häirete eest. Dokument ilmub ajal, mil Brenti toornafta hind liigub 120 dollari suunas barreli kohta ning strateegiliselt oluline Hormuzi väin on suures osas suletud.
Agentuuri hinnangul tuleks lähikuudel vähendada globaalset naftanõudlust ligikaudu 2,7 miljoni barreli võrra päevas. Seda esitletakse kui vältimatut sammu turu stabiliseerimiseks, kuid praktikas tähendab see aga üha kasvavat survet riikide valitsustele sekkuda inimeste igapäevaellu.
IEA soovituste keskmes on nõudluse vähendamine. Selleks nähakse ette kaugtöö laiendamist, liikluse piiramist ja tarbimiskäitumise muutmist. Kuigi neid meetmeid põhjendatakse hinnatõusu leevendamisega, viitavad need laiemale suundumusele, kus energiakriise kasutatakse poliitiliste ja majanduslike muutuste kiirendamiseks.
Valitsustele esitatud ettepanekud on konkreetsed. Nende hulka kuuluvad kiirusepiirangute alandamine, inimeste suunamine ühistransporti ja ühissõitudele ning surve võimalusel kodus töötada.
Lisaks kaalutakse linnades autoliikluse otsest piiramist, sealhulgas numbrimärgipõhiste süsteemide kaudu. See tähendab, et teatud päevadel oleks lubatud liikluses vaid osa sõidukitest. Sellised meetmed ei puuduta ainult transporti, vaid kujundavad ümber inimeste igapäevase eluviisi.
Agentuuri kümnepunktiline plaan näeb ette järgmised sammud:
- Võimalusel töötada kodust
- Langetada kiirusepiiranguid
- Suurendada ühistranspordi kasutamist
- Piirata autoliiklust linnades
- Soodustada ühiseid sõite
- Parandada veokite ja ärisõidukite efektiivsust
- Suunata vedelgaas esmatarbeks, mitte transpordiks
- Vähendada lennureise
- Asendada gaasipõhine toiduvalmistamine elektriga
- Muuta tööstuse toorainekasutust
Meetmete ulatus näitab, et energiatarbimise vähendamist nähakse mitte üksnes ajutise kriisiaegse meetmena, vaid laiemalt ühiskondliku käitumise ümberkujundamiseks.
Olukorda süvendab ebamäärasus Ameerika Ühendriikide strateegia osas Lähis-Idas ning selge plaani puudumine, kuidas taastada stabiilne kaubandus läbi Hormuzi väina.
Pärast Iraani energiataristu vastu suunatud rünnakuid on kasvanud risk, et tarnehäired kujunevad pikaajaliseks.
IEA juht Fatih Birol hoiatas, et kui konflikti kiiresti ei lahendata, muutuvad tagajärjed energiaturgudele ja majandusele üha tõsisemaks.
Mitmed riigid on juba alustanud sarnaste meetmete rakendamist. Näiteks on Austrias ja Kreekas piiratud kütusemüüjate kasumeid ning Ühendkuningriigis toetatakse leibkondi kasvavate energiakulude katmisel.
Lisaks on mitmel pool piiratud ametnike reisimist ning käivitatud kampaaniad, mis kutsuvad inimesi oma energiatarbimist vähendama.
