Ron Paul | Ron Paul Institute
Möödunud nädalavahetusel, kui USA lennukikandja löögigrupp liikus Iraani suunas, ütles president Donald Trump väljaandele Politico, et Iraanis on aeg hakata otsima uut juhti. See „režiimivahetust” toetav avaldus tuli vaid mõni päev pärast seda, kui USA ja Iisraeli juhitud salajane operatsioon Iraani valitsuse kukutamiseks Iraani võimude poolt nurjati.
USA president annab üha selgemalt mõista, et ta ei ole loobunud eesmärgist Iraanis režiim välja vahetada. Eelmise nädala lõpus jälgis maailm hinge kinni pidades, kas USA alustab Iraani vastu raketirünnakut pärast seda kui Trump lubas USA toetatud mässulistele, et abi on teel. Trump väitis hiljem, et andis rünnakute tühistamise käsu viimasel hetkel pärast seda, kui talle teatati, et Iraan loobub ülestõusu eestvedajate hukkamisest.
Iroonilisel kombel on Trump ise andnud korralduse hukata enam kui sada inimest Kariibi merel ja Vaikses ookeanis toimunud operatsioonide käigus, ilma et neile oleks esitatud süüdistusi, peetud kohtuprotsesse või langetatud kohtuotsuseid.
Uued sõjalised ähvardused Iraani suunal järgnesid Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu tänavusele viiendale visiidile Washingtoni, kuhu ta väidetavalt saabus taas nõudmisega, et USA astuks Iraani vastu sõjalisi samme. Sellele lisandub hiljutine USA sõjaline operatsioon, mille eesmärk oli röövida Venezuela president ja esileedi ning haarata kontroll riigi naftavarude üle, samuti Trumpi järjest kasvavad nõudmised Gröönimaa üle kontrolli saavutamiseks. Kõik see maalib pildi administratsiooni agressiivsest militarismist, mis on peaaegu täielikus vastuolus lubadustega, millega Trump presidendikandidaadina valijate ette astus. Ja Ameerika avalikkus paneb seda tähele.
Kolm äsja avaldatud küsitlust viitavad tõsistele probleemidele nii Trumpi teisel ametiajal kui ka vabariiklaste šanssidele tänavustel vahevalimistel.
Eelmisel nädalal avaldatud Quinnipiaci ülikooli küsitlus näitab, et seitse ameeriklast kümnest on vastu USA sõjalisele sekkumisele Iraani vastu, sealhulgas kindel enamus vabariiklastest valijatest. Lausa 80 protsenti sõltumatutest valijatest, keda peetakse valimistel võtmetähtsusega rühmaks, ei toeta samuti mitte mingil kujul USA sõjalist rünnakut Iraani vastu.
Trumpi uuenenud nõudmiste kohta Gröönimaa üle kontrolli saavutamiseks, mille puhul ta väitis, et saab selle kas kergel või raskel viisil, näitab sama Quinnipiaci küsitlus, et 86 protsenti vastanutest on territooriumi jõuga hõivamise vastu. Enamus ehk 55 protsenti küsitluses osalenud ameeriklastest ei toeta isegi mõtet, et president Trump peaks Gröönimaa USA-le ostma.
Eelmisel nädalal avaldatud AP ja NORCi küsitlus näitas samuti, et president Trumpi toetus välispoliitika küsimustes on langenud oma senise ametiaja madalaimale tasemele. Küsitluse kohaselt soovib 45 protsenti täiskasvanud ameeriklastest, et USA võtaks maailmapoliitikas senisest tagasihoidlikuma rolli. Eelmise aasta septembris arvas nii 33 protsenti küsitluses osalejatest.
Ameeriklasi huvitab selgelt rohkem oma riigi sisemiste probleemide lahendamine kui maailma politseiniku rolli täitmine.
President Trumpi ja vabariiklaste jaoks võib olukorra muuta veelgi tõsisemaks värske Real Clear Politicsi küsitlus, mille kohaselt on Trumpi toetus teisel ametiajal langenud uue madala tasemeni, 42,1 protsendini.
Hoolimata kiidusõnadest, mida Trump kuuleb oma üha neokonservatiivsemaks muutuvalt lähiringilt ja väikeselt MAGA toetajate ringilt, kahandavad sellised agressiivsed välisoperatsioonid kiiresti tema toetust ülejäänud Ameerika avalikkuse seas. See puudutab otseselt ka vabariiklasi.
Trump tuli võimule lubadustega, et uusi sõdu ei alustata ja välisriikides enam režiimivahetusi ei korraldata. Need seisukohad osutusid valijate seas väga populaarseks. Nendest põhimõtetest taganemine on Trumpile kalliks maksma läinud. Jääb loota, et allesjäänud kolme aasta jooksul leiab president taas üles oma kampaaniaaegsed seisukohad ja saadab neokonservatiivsed nõuandjad uksest välja.
