Sean Miller | Infowars
Neljapäeval sai Kiiev ametlikult kätte rahuplaani, mille olid omavahel kokku pannud Valge Maja ja Kreml. Seni on Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi protsessiga kaasa läinud, viidates sotsiaalmeedias, et teeb Ameerika Ühendriikidega koostööd järgmiste sammude ettevalmistamisel, et sõjale lõpp teha.
Seda plaani on nimetatud “salajaseks”, sest see koostati ilma Lääne-Euroopa või Ukraina otsese osaluseta. Nüüd saab Kiiev võimaluse oma seisukohti esitada.
Järgnevalt selle plaani kõik avalikustatud 28 punkti:
- Ukraina suveräänsus kinnitatakse.
- Venemaa, Ukraina ja Euroopa sõlmivad ulatusliku mittekallaletungi lepingu, millega loetakse kõik viimase 30 aasta vaidlusküsimused lõpetatuks.
- Eeldatakse, et Venemaa ei tungi tulevikus naaberriikidesse ning NATO ei laiene enam edasi.
- Ameerika Ühendriikide vahendusel alustatakse Venemaa ja NATO vahel dialoogi, et lahendada kõik julgeolekuküsimused, vähendada pinget ning luua tingimused ülemaailmse turvalisuse ja tulevase majandusarengu kasvuks.
- Ukrainale tagatakse kindlad ja usaldusväärsed julgeolekugarantiid.
- Ukraina relvajõudude suurus piiritletakse 600 000 tegevväelaseni.
- Ukraina nõustub oma põhiseadusesse kirja panema, et ta ei liitu NATO-ga, ning NATO lisab oma põhimäärustesse sätte, et Ukrainat ei võeta tulevikus allianssi.
- NATO kohustub mitte paigutama oma vägesid Ukraina territooriumile.
- Euroopa hävituslennukid paigutatakse Poola territooriumile.
- Ameerika Ühendriikide garantiid:
— USA saab oma julgeolekugarantii eest hüvitist;
— Kui Ukraina peaks tungima Venemaale, kaotab ta selle garantii;
— Kui Venemaa ründab Ukrainat, rakendatakse lisaks ühisele sõjalisele vastusammule uuesti kõik üleilmsed sanktsioonid, tühistatakse uute alade tunnustamine ja kõik muu selle kokkuleppega seotud kasu;
— Kui Ukraina laseb ilma mõjuva põhjuseta raketi Moskva või Peterburi suunas, loetakse julgeolekugarantii kehtetuks. - Ukrainal on õigus taotleda Euroopa Liidu liikmesust ning selle arutamise ajal antakse talle lühiajaline eelisjuurdepääs Euroopa turule.
- Ukraina ülesehitamiseks luuakse ulatuslik globaalne programm, mis hõlmab muu hulgas järgmist:
— Ukraina Arengufondi loomine, et investeerida kiiresti kasvavatesse valdkondadesse, nagu tehnoloogia, andmekeskused ja tehisintellekt;
— Ühendriigid teevad Ukrainaga koostööd gaasitaristu taastamisel, arendamisel ja kaasajastamisel, sealhulgas torustike ja hoidlate ühiseks haldamiseks;
— Ühispingutused sõjas kannatada saanud piirkondade taastamiseks, linnade ja elamupiirkondade ümberehitamiseks ja moderniseerimiseks;
— Taristuprojektide arendamine;
— Maavarade ja loodusvarade kaevandamine;
— Maailmapank koostab eraldi rahastuspaketi nende tegevuste kiirendamiseks. - Venemaa tuuakse järk-järgult tagasi maailma majandusse:
— Sanktsioonide tühistamist arutatakse ja lepitakse kokku etapiviisiliselt, iga juhtumit eraldi hinnates;
— USA sõlmib Venemaaga pikaajalise majanduskoostöö lepingu, mis hõlmab energiasektorit, loodusvarasid, taristut, tehisintellekti, andmekeskusi, haruldaste muldmetallide kaevandamist Arktikas ja muid vastastikku kasulikke projekte;
— Venemaale tehakse ettepanek naasta G8 liikmeskonda. - Külmutatud vahendeid kasutatakse järgmiselt:
— 100 miljardit dollarit Venemaa külmutatud varadest suunatakse USA eestvedamisel Ukraina ülesehitusse ja investeeringutesse;
— USA saab sellest ettevõtmisest 50% kasumist. Euroopa lisab omalt poolt veel 100 miljardit, et suurendada Ukraina taastamiseks mõeldud investeeringuid. Euroopa külmutatud varad vabastatakse;
— Ülejäänud Venemaa külmutatud vahendid paigutatakse eraldi USA–Venemaa ühisfondi, mis rahastab kokkulepitud ühiseid projekte. Fondi eesmärk on tugevdada suhteid ja kasvatada ühiseid huvisid, et vältida tagasipöördumist konflikti juurde. - Luua Ameerika ja Venemaa ühine töörühm, mis tegeleb julgeolekuküsimustega ning jälgib leppe kõikide punktide täitmist.
- Venemaa võtab seadusega omaks kohustuse mitte rünnata Euroopat ega Ukrainat.
- Ameerika Ühendriigid ja Venemaa lepivad kokku tuumarelva leviku ja kontrolli käsitlevate lepingute, sealhulgas START I lepingu, kehtivuse pikendamises.
- Ukraina kinnitab, et jääb tuumarelvavabaks riigiks vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingule.
- Zaporižžja tuumajaam käivitatakse IAEA järelevalve all ning jaama toodetud elekter jagatakse Venemaa ja Ukraina vahel võrdselt pooleks.
- Mõlemad riigid kohustuvad ellu viima haridus- ja ühiskonnaprogramme, mis edendavad erinevate kultuuride mõistmist ja sallivust ning aitavad kõrvaldada rassismi ja eelarvamusi:
— Ukraina võtab üle Euroopa Liidu reeglid usuvabaduse ja keeleliste vähemuste kaitse kohta;
— Mõlemad riigid kaotavad kõik diskrimineerivad meetmed ning tagavad Ukraina ja Venemaa meedia ning hariduse õigused;
— Kõik natslikud ideoloogiad ja tegevused keelustatakse ning lükatakse selgesõnaliselt tagasi. - Territooriumid:
— Krimmi, Luhanski ja Donetski tunnustatakse de facto Vene Föderatsiooni osana, seda ka Ameerika Ühendriikide poolt;
— Hersoni ja Zaporižžja oblasti kontrolljoon külmutatakse vastavalt praegusele rindejoonele, mis tähendab sisuliselt selle joone de facto tunnustamist;
— Venemaa loobub kokkulepitud aladest, mida ta kontrollib väljaspool neid viit piirkonda;
— Ukraina väed lahkuvad Donetski oblasti osast, mida nad praegu kontrollivad. Lahkumistsoon kuulutatakse neutraalseks demilitariseeritud puhveralaks, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud Vene Föderatsioonile kuuluva territooriumina. Vene väed sellesse tsooni ei sisene. - Kui tulevased territooriumide korraldused on kokku lepitud, kohustuvad nii Venemaa kui ka Ukraina neist jõuga mitte loobuma. Kõik julgeolekugarantiid muutuvad kehtetuks, kui see kohustus rikutakse.
- Venemaa ei takista Ukrainal Dnepri jõge kaubandustegevuseks kasutamast ning lepitakse kokku teravilja vaba transpordi tingimused Mustal merel.
- Luua humanitaarkomitee, mis tegeleb lahendamata küsimustega:
— Vahetatakse kõik sõjavangid ja hukkunute kehad põhimõttel “kõik kõigi vastu”;
— Kõik tsiviilisikud ja pantvangid, sealhulgas lapsed, saadetakse tagasi koju;
— Rakendatakse perekondade taasühendamise programm;
— Võetakse tarvitusele meetmed, et leevendada sõjas kannatanute olukorda. - Ukraina korraldab 100 päeva jooksul valimised.
- Kõik sõjas osalenud pooled saavad täieliku amnestia ning lepivad kokku, et ei esita tulevikus üksteise vastu nõudeid ega kaebusi.
- Kokkulepe on õiguslikult siduv ning selle täitmist jälgib ja garanteerib Rahunõukogu, mida juhib president Donald J. Trump. Rikkumiste korral rakendatakse sanktsioone.
- Relvarahu jõustub kohe pärast seda, kui kõik osapooled on memorandumiga nõustunud ning mõlemad pooled on taandunud eelnevalt kokku lepitud positsioonidele, et alustada kokkuleppe rakendamist.
Neljapäeva õhtul teatas Zelenskõi, et Ameerika Ühendriigid esitasid Ukrainale oma nägemuse sõja lõpetamise plaanist. „Tõin omalt poolt välja meie põhiseisukohad. Leppisime kokku, et meie töögrupid hakkavad kõiki punkte koos läbi töötama, et veenduda nende sisulises tõsiseltvõetavuses,” ütles ta. „Oleme valmis tegema selget, ausat ja tulemuslikku tööd, koos USA, Euroopa ja teiste rahvusvaheliste partneritega.”
Zelenskõi kirjeldas oma sotsiaalmeedia postituses neljapäeval peetud kõrgetasemelist kohtumist Ameerika Ühendriikide armeeministri Daniel Driscolliga.
Just selle kohtumise ajal anti riigipeale üle rahuplaan, mida ta ise kirjeldas kui ameeriklaste „nägemust”. Sõnakasutus viitab sellele, et Zelenskõi ei pruugi kõigi Washingtoni ja Moskva koostatud detailidega rahul olla, kuid ta pole plaani ka tagasi lükanud, vaid on nõustunud, et Ukrainale on rahu vajalik.
Seejärel tutvustas Zelenskõi oma põhipunkte ja kinnitas, et hakkab Washingtoni ametnikega töötama lõpliku kokkuleppe saavutamise nimel.
Veebruaris saatis Trump Kiievisse oma eriesindajana kindral Keith Kelloggi, kes riskis ohtliku teekonda ette võttes oma eluga. Kohale jõudes leidis ta eest aga segase ja uimase muljega Zelenskõi.
Pärast seda on president Donald Trump proovinud Ukrainale ja Venemaale pakkuda ka teisi rahuplaanivariante, kuid need on kõik liiva jooksnud.
Neljapäeval avaldatud videos paistis Zelenskõi Driscolliga kohtudes selge ja keskendunud, jättes märksa tasakaalukama mulje.
„Tänasel kohtumisel USA armeeministri Daniel Driscolliga arutasime võimalusi tõelise rahu saavutamiseks — töö järjekorda, dialoogi vorme ning uusi tõukeid diplomaatiale. Meie meeskonnad, nii Ukraina kui Ameerika omad, hakkavad koos töötama sõja lõpetamise plaani punktidega. Oleme valmis konstruktiivseks, ausaks ja kiireks tööks.“
„Andsin talle ka eraldi ülevaate Venemaa jubedast rünnakust Ternopilile. Vene armee kasutas eile tavalise elumaja tabamiseks Kh-101 raketti, mis on toodetud 2025. aastal. See sisaldab 175 välismaist komponenti, mis jõuavad Venemaale endiselt sanktsioonidest mööda hiilides. Loodame Ameerika Ühendriikide toetusele kõigi selliste skeemide sulgemisel. Esitasin ministrile ka konkreetseid andmeid nende komponentide tootjate, päritoluriikide ja detailide kohta.”
„Rahu on vajalik ja hindame president Trumpi ja tema meeskonna pingutusi, mis on suunatud Euroopa julgeoleku taastamisele. Ukraina kaitseb oma elu ja iseseisvust tänu meie inimeste julgusele, riigi ühtsusele ning meie partnerite abile. Töötame selle nimel, et kõik need kolm tegurit oleksid piisavalt tugevad.”
