Peeter Proos | Vanglaplaneet
Esimest korda pärast Iraani sõja algust läbisid USA sõjalaevad Hormuzi väina. Samal ajal algasid Pakistanis rahuläbirääkimised.
Axiose allikate teatel ei olnud USA sõjalaevade liikumine Iraaniga eelnevalt kooskõlastatud ning selle eesmärk oli taastada kaubalaevade kindlustunne Hormuzi väina läbimisel.
USA ametniku sõnul oli tegemist operatsiooniga, mille keskmes oli rahvusvahelistes vetes vaba meresõidu tagamine.
Nädala alguses tunnistas üks USA ametnik, et laevad ei olnud varem väina läbinud, kuna kardeti võimalikke rünnakuid.
Laupäeval kirjutas president Trump platvormil Truth Social, et ainus vahend, millega Iraan saaks takistada laevade liikumist läbi väina, on oht, et alus võib sõita meremiinile.
„Oleme nüüd alustanud Hormuzi väina puhastamist kogu maailma riikide heaks, sealhulgas Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea, Prantsusmaa, Saksamaa ja paljude teiste nimel.”
Hormuzi väina taasavamine, mille kaudu liigub umbes viiendik kogu maailma nafta- ja gaasiekspordist, on üks Ameerika Ühendriikide keskseid nõudmisi.
President Trump on andnud mõista, et kui rahuleppekõnelused nurjuvad, võivad Ameerika Ühendriigid kehtestada Iraanile mereblokaadi.
President Trump jagas Truth Socialis värsket artiklit, milles väideti, et Trump võib kasutada mereblokaadi Iraani režiimi nõrgestamiseks, nagu ta tegi varem Venezuela puhul enne presidendi Nicolás Maduro võimult kõrvaldamist.
„Kui Iraan keeldub vastu võtmast lõplikku kokkulepet, mille Ameerika Ühendriigid laupäeval lauale panid, võib Trump pommitada Teherani tagasi kiviaega, nagu ta on lubanud,” kirjutatakse artiklis.
„Samuti võib ta taas kasutada oma varem edukaks osutunud mereblokaadi taktikat, et lämmatada niigi kõikuv Iraani majandus ning suurendada diplomaatilist survet Hiinale ja Indiale, lõigates nad ära ühest nende olulisemast naftaallikast.”
„Iroonilisel kombel viibib Venezuelale kehtestatud mereblokaadi juhtinud lennukikandja USS Gerald R. Ford pärast lühikest remondi- ja meeskonna puhkust, mis järgnes surmaga lõppenud tulekahjule, taas Pärsia lahes. Alus on liitunud seal juba viibiva lennukikandja USS Abraham Lincoln ning teiste oluliste USA mereväe üksustega.”
„Lühidalt öeldes võivad, ekspertide hinnangul, Ameerika Ühendriigid Iraani kontrolli all oleva Hormuzi väina omakorda üle blokeerida.”
President Trump ise artiklit ei kommenteerinud ning piirdus selle edasi jagamisega, kuid vihje oli üheselt mõistetav.
Laupäeval saabus asepresident JD Vance Pakistani, et iraanlastega läbirääkimisi pidada.
Asepresident JD Vance viibis Pakistani pealinnas Islamabadis, kus ta kohtus Iraani esindajatega eesmärgiga saavutada püsiv rahu. Pärast peaaegu ööpäeva kestnud läbirääkimisi teatas Vance napis avalduses, et Iraani delegatsioon on Ameerika Ühendriikide tingimused tagasi lükanud.
„Oleme nüüd selle kallal töötanud juba 21 tundi ning pidanud iraanlastega mitmeid sisulisi arutelusid. See on hea uudis,” ütles Vance. „Halb uudis on aga see, et me ei ole kokkuleppele jõudnud, ning ma arvan, et see on Iraani jaoks märksa halvem uudis kui Ameerika Ühendriikide jaoks.”
Kõnelused algasid neli päeva pärast seda, kui president Donald Trump leppis Iraaniga kokku kahenädalases relvarahus.
Vance’i sõnul oli peamiseks komistuskiviks Iraani keeldumine loobuda oma tuumaambitsioonidest.
„Põhiküsimus on selles, kas näeme Iraani poolel sisulist ja pikaajalist valmisolekut loobuda tuumarelva arendamisest, mitte ainult praegu ega ka mitte üksnes kahe aasta perspektiivis. Seni me seda näinud ei ole. Loodame, et näeme,” ütles Vance.
Enne kohtumist esitas Iraan kümnest punktist koosneva ettepanekute paketi. President Donald Trump ei nõustunud nende ettepanekutega, kuid nimetas neid läbirääkimiste alustamiseks „teostatavaks lähtekohaks”.
Vance lõpetas oma avalduse sõnadega: „Oleme väga selgelt välja öelnud, kus jooksevad meie punased jooned, milles oleme valmis neile vastu tulema ja milles mitte.”
President Donald Trump teatas pärast Pakistanis peetud läbirääkimiste nurjumist Iraani suhtes mereblokaadi kehtestamisest, öeldes, et USA merevägi peab kinni „iga aluse, mis on Hormuzi väina läbimiseks maksnud Iraanile tasu”.
„Niisiis, kohtumine kulges hästi ja enamikus küsimustes jõuti kokkuleppele, kuid ainus tõeliselt oluline teema, tuumaküsimus, jäi lahenduseta,” kirjutas Trump platvormil Truth Social.
„Kohe jõustub otsus, mille kohaselt alustab maailma parim USA merevägi kõigi Hormuzi väina sisenevate või sealt lahkuvate laevade blokeerimist. Mingil hetkel jõuame olukorrani, kus kõigil on taas lubatud sisse ja välja liikuda, kuid Iraan ei ole seda võimaldanud, piirdudes väitega, et kusagil võib olla meremiin, mille asukohast ei tea keegi peale nende endi. See on üleilmne väljapressimine ning Ameerika Ühendriigid ei lase end sellisel viisil survestada.”
Trump lisas, et USA merevägi peab kinni „iga laeva, mis on Hormuzi väina läbimise eest Iraanile tasu maksnud”, ning hoiatas, et iga iraanlane, kes avab tule USA mereväe või liitlaslaevade pihta, „hävitatakse täielikult”.
Trump ütles, et blokaad „algab peagi” ning sellesse kaasatakse ka „teised riigid”.
Ta lõpetas sõnadega: „Iraanil ei lubata sellest ebaseaduslikust väljapressimisest kasu lõigata. Nad tahavad raha ja mis veelgi olulisem, nad tahavad tuumarelva. Lisaks oleme sobival hetkel täielikus lahinguvalmiduses ning meie sõjavägi lõpetab selle vähese, mis Iraanist veel alles on.”
Iraani delegatsiooni juht on süüdistanud Ameerika Ühendriike Pakistanis peetud rahukõneluste nurjumises.
Mitmes platvormil X tehtud postituses teatas Iraani parlamendi spiiker Mohammad Bagher Ghalibaf, et Ameerika Ühendriigid „ei suutnud selle läbirääkimiste vooru jooksul võita Iraani delegatsiooni usaldust”.
„Enne läbirääkimisi rõhutasin, et meil on olemas vajalik hea tahe ja valmisolek, kuid kahe eelnenud sõja kogemuse tõttu puudub meil vastaspoole vastu usaldus,” ütles ta.
„Minu kolleegid Iraani delegatsioonis käisid välja mitmeid edasiviivaid ettepanekuid, kuid vastaspool ei suutnud ka selle läbirääkimiste vooru lõpuks Iraani delegatsiooni usaldust võita.”
„Ameerika on mõistnud meie loogikat ja põhimõtteid ning nüüd on nende otsustada, kas nad suudavad meie usalduse välja teenida või mitte.”
Ghalibaf tänas Pakistani läbirääkimiste vahendamise eest ning lisas, et „me ei katkesta hetkekski oma jõupingutusi, et kindlustada Iraani neljakümne päeva pikkuse riigikaitse saavutused”.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on lubanud jätkata võitlust Iraani „terrorirežiimi ja selle käsilaste” vastu.
Netanyahu andis selle lubaduse laupäeval platvormil X tehtud postituses, samal ajal kui USA asepresident JD Vance pidas Pakistanis Islamabadis diplomaatilisi kõnelusi sõja lõpetamiseks. Ühtlasi tegi ta terava etteheite ka Türgile, süüdistades seda omaenda kodanike tapmises.
„Iisrael jätkab minu juhtimisel võitlust Iraani terrorirežiimi ja selle käsilaste vastu, erinevalt Erdoğanist, kes neid soosib ja on tapnud omaenda kurdi kodanikke,” kirjutas Netanyahu.
Iisraeli väed on jätkanud sihtmärkide ründamist Liibanonis ka pärast 7. aprilli relvarahu Iraaniga, mis on pannud läbirääkimised täiendava surve alla.
Relvarahust teatades kirjutas Pakistani peaminister Shehbaz Sharif, et „Iraani Islamivabariik ja Ameerika Ühendriigid koos oma liitlastega on kokku leppinud viivitamatus relvarahus kõikjal, sealhulgas Liibanonis ja mujal ning see jõustub kohe”.
Asepresident JD Vance lükkas Sharifi väite ümber, kinnitades, et Iraaniga sõlmitud relvarahu ei hõlma Liibanoni.
