Michael Snyder | TheEconomicCollapseBlog.com
Kui sõda Iraaniga puhkes, oli selge, et sellel on mõju kogu maailma majandusele. Vähesed oskasid aga ette näha, kui rängaks olukord kujuneb. Praegu seisame silmitsi korraga mitme ajaloolise kriisiga, mis puudutavad naftat, maagaasi, heeliumi ja väetisi. Iraan kontrollib, millised laevad pääsevad läbi Hormuzi väina, ning kavatseb seda hoida nii kaua kui võimalik. Isegi kui sõda peaks lõppema ja liiklus väinas taastuks juba homme, kuluks aastaid, enne kui maailmamajandus normaliseerub, sest mõlemal poolel on ulatuslik energiataristu hävinud.
Kuna sõjal ei paista lõppu, jätkavad lääneriikides naftahinnad tõusmist.
Kui aga soovida aimu saada, kuhu hinnad selle kriisi jätkudes liikuda võivad, tasub vaadata Dubaisse, kus toimuv annab selge ettekujutuse võimalikust arengust.
Neljapäeval kerkis nafta hind Dubais ühel hetkel lühiajaliselt kõigi aegade rekordtasemele, ulatudes 166 dollarini barreli kohta.
Lähis-Ida kohalikel turgudel nähtud järsk hinnahüpe võib anda investoritele aimu, kuhu liiguvad hinnad Ameerika Ühendriikides ja Euroopas juhul, kui Hormuzi väina lähiajal ei avata.
Turuanalüüsi ettevõtte Platts andmetel tõusis Dubai toornafta hind neljapäeval uue rekordini, ületades 166 dollarit barreli kohta. Samal ajal püsivad nii Brenti kui ka USA WTI toornafta hinnad pärast kiiret tõusu ligikaudu 100 dollari tasemel.
Tavapäraselt jääb Dubai nafta hind WTI ja Brenti vahele.
Pärast sõja puhkemist on Dubai nafta hind tõusnud enneolematult kõrgele, ületades selgelt tavapärase taseme.
Saudi Araabias prognoosivad ametnikud, et kui sõjategevus jätkub järgmise kuu lõpuni, võib nafta hind tõusta üle 180 dollari barreli kohta.
Saudi Araabia naftasektori ametnikud püüavad hinnata, kui kõrgele võivad hinnad kerkida juhul, kui sõda Iraaniga ja energiavarustuse häired lähiajal ei lõpe. Olukord ei anna neile põhjust optimismiks.
Pärsia lahe suurima naftatootja ametnike hinnangul on kõige tõenäolisem stsenaarium, et hinnad võivad püsivate häirete korral tõusta üle 180 dollari barreli kohta juba aprilli lõpuks.
Kuigi selline hinnatõus võiks esmapilgul tähendada naftatuludest sõltuvale kuningriigile suurt kasu, tekitab see tegelikult tõsist muret. Nii kõrged hinnad võivad sundida tarbijaid oma naftakasutust järsult vähendama, võimalik, et ka pikemaks ajaks, või vallandada majanduslanguse, mis omakorda nõudlust kärbib. Lisaks kaasneb risk, et Saudi Araabiat hakatakse nägema sõjast kasu lõikava osapoolena, kuigi ta ei ole konflikti algataja.
Kui nafta hind tõuseb sellisele tasemele ja püsib seal pikemat aega, võib see kogu majandussüsteemi rivist välja lüüa. Praegune majandussüsteem ei ole lihtsalt loodud sellise ulatusega šokki taluma.
Samal ajal süveneb ka enneolematu ulatusega maagaasikriis.
Tavapäraselt toodetakse ligikaudu viiendik maailma veeldatud maagaasist Katari Ras Laffani kompleksis. See on pindalalt ligi kolm korda suurem kui Pariis ning selle rajamine läks maksma sadu miljardeid dollareid. Seetõttu oli Iraani rünnak sellele kompleksile erakordselt ränk löök.
QatarEnergy tegevjuhi sõnul on kompleksi tootmismaht langenud 17 protsenti ning kaotatud võimekuse taastamine võib võtta kolm kuni viis aastat.
Katar võib Iraani rünnakute tõttu seista silmitsi aastatepikkuse maagaasi ekspordi vähenemisega, kuna suur osa veeldatud maagaasi tootmisvõimekusest on saanud tõsiseid kahjustusi, ütles QatarEnergy juht Reutersile.
QatarEnergy juht Saad al Kaabi sõnul langes rünnakute tagajärjel rivist välja kaks veeldatud maagaasi tootmisüksust neljateistkümnest ning üks kahest gaasist vedelkütust tootvast tehasest, mille tulemusel vähenes kogutoodang ligikaudu 17 protsenti.
Tema sõnul annavad kahjustada saanud rajatised kokku ligikaudu 12,8 miljonit tonni aastasest veeldatud maagaasi toodangust ning nende töö taastamine võib julgeolekuolukorrast ja tehnilistest teguritest sõltuvalt kesta kolm kuni viis aastat.
See kujutab endast globaalset majandust tõsiselt raputavat lööki. Nagu Jack Prandelli on tabavalt märkinud, puudub maailmas praegu vaba tootmisvõimsus, mis suudaks hävinud mahtu asendada.
Mida siis edasi teha? Juba tekkinud kahjude kõrvaldamine võtab aastaid. Ja mis saab siis, kui Iraan Katari Ras Laffani kompleksi uuesti ründab?
Samal ajal seisab maailm silmitsi ka läheneva heeliumipuudusega. Enne sõja puhkemist toodeti Katari Ras Laffani kompleksis üle kolmandiku kogu maailma heeliumist.
Lähis-Ida sõda võib ohustada pooljuhtide tööstust ja mitmeid teisi sektoreid, mis sõltuvad ühest võtmetähtsusega ressursist, mida toodetakse Pärsia lahe piirkonnas ehk heeliumist.
Heelium on küll vähetuntud, kuid paljudes tööstusharudes hädavajalik tooraine, seda eriti tehnoloogiasektoris. Pooljuhtide tootmises kasutatakse selle jahutusomadusi soojuse ära juhtimiseks ning see on asendamatu ka fotolitograafias, millega kantakse kiipidele keerukas vooluringide muster.
USA geoloogiateenistuse hinnangul tootis Katar enne sõda üle kolmandiku maailma heeliumivarust. Viimastel nädalatel on aga QatarEnergy Ras Laffani tööstuslinna tegevus, mis on maailma suurim veeldatud maagaasi ekspordikeskus ja kus heelium tekib kõrvalsaadusena, seiskunud peale seda, kui seda tabas sõja alguses Iraani droonirünnak. Kolmapäeval halvati rajatis lõplikult Iraani raketilöökidega.
Ilma selle heeliumita satuvad tehnoloogiaettevõtted üle kogu maailma tõsistesse raskustesse. See on väga tõsine probleem. Isiklikult teeb mulle aga veelgi rohkem muret see, mida see sõda võib tähendada üleilmse toidutootmise jaoks.
Põhjapoolkera põllumehed valmistuvad parajasti külvihooajaks ning kui vajalik väetis ei jõua nendeni läbi Hormuzi väina, võib see kaasa tuua väga tõsised tagajärjed.
Hormuzi väin on väetiste jaoks kriitilise tähtsusega tarnekanal, mille kaudu liigub muu hulgas ligikaudu pool maailma lämmastikurikkast karbamiidväetisest, selgub valdkonna erialaorganisatsiooni The Fertilizer Institute andmetest. Väin on sisuliselt suletud alates sellest, kui USA president Donald Trump alustas rünnakut, mis on nüüdseks kestnud kolm nädalat ning millel ei paista lõppu.
Väina sulgemine on vahetult enne külvihooaega väetiste hinnad järsult üles viinud, seades paljud põllumehed, sealhulgas USA-s, keeruliste valikute ette. See lisandub olukorrale, kus madalad toorainehinnad on juba aastaid nende kasumlikkust survestanud.
Algab tõeline võidujooks nappide varude nimel ning eelise saavad need, kellel on rohkem raha.
Kuna lääneriikide põllumehed peavad tänavu väetise eest märksa rohkem maksma, kandub see paratamatult edasi ka toodangu hinnale.
„Oleme täiesti tundmatul territooriumil,“ ütles Michigani farmer ja USA riikliku maisikasvatajate liidu juhatuse liige Matt Frostic intervjuus CNBC-le. „See on sisuliselt hädaolukord.“
Frosticu sõnul ostis ta jaanuaris maisikasvatuseks vajaliku lämmastikväetise umbes 350 dollari eest tonni kohta, kuid nüüd läheneb sama toote hind juba 600 dollarile tonni eest.
Paljudel vaesemates riikides tegutsevatel põllumeestel puudub aga üldse ligipääs lämmastikväetisele. Selle tagajärjel väheneb üleilmne toidutootmine märgatavalt ning toitu lihtsalt ei jätku kõigile. Seetõttu oleks hädavajalik, et laevaliiklus Hormuzi väinas taastuks tavapärasel kujul. Kuid lähiajal seda ilmselt ei juhtu.
Tõenäoliselt seisame peagi silmitsi ulatusliku segadusega globaalsetel finantsturgudel. Juba praegu näeme arengute koosmõju, mida pole täheldatud alates 2008. aastast.
Neljapäevane müügilaine võlakirjaturul viis USA riigivõlakirjade tootluskõvera nähtuseni, mida kauplejad nimetavad bear flattening’uks. Tegelikult sai see suund alguse juba veebruari alguses ning viitab tavaliselt sellele, et turuosalised valmistuvad keeruliseks majanduskeskkonnaks.
Nende kolme teguri kokkulangemine, nafta hind üle 100 dollari barreli kohta, kaheaastase riigivõlakirja tootlus üle Föderaalreservi baasintressi ning võlakirjaturu selline liikumismuster, muudab osa investoreid rahutuks.
Bloombergi andmetel leidis viimati sarnane arengute kokkulangemine aset 2008. aasta hiliskevadel. Umbes neli kuni viis kuud hiljem kukkus kokku Lehman Brothers, mis tähistas 2008. aasta finantskriisi kõige teravamat faasi. Sama aasta jooksul langes S&P 500 indeks 38,5 protsenti ning laialdased hüpoteeklaenude maksehäired jätsid paljud ameeriklased kodudest ilma.
Hoidke kinni, sest kui see sõda peagi ei lõpe, on see alles algus.
Iraan püüab ülejäänud maailmale tekitada nii suurt survet, et USA ja Iisrael oleksid sunnitud lubama edaspidi Iraani mitte rünnata. Teisel poolel on USA ja Iisrael kindlalt otsustanud selle sõja võita ning soovivad näha Iraani režiimi lõppu. Seetõttu on põhjust arvata, et see konflikt venib pikemaks.
Kui sõjategevus venib suveni, võib maailm seista silmitsi tõelise majandusliku kokkuvarisemise stsenaariumiga, mis ei too head kellelegi.
