Peeter Proos | Vanglaplaneet
New Yorgis Wegmansi toidupoodides jälgitakse kliente nüüd uute meetoditega. Manhattani ja Brooklyni kaupluste sissepääsude juurde paigutatud siltide järgi kogub kett kõikidelt külastajatelt biomeetrilist teavet, sealhulgas näo-, silma- ja hääleandmeid.
Siltide kohaselt on andmete kogumise eesmärk tagada klientide ja töötajate turvalisus.
See on märkimisväärne laiendus 2024. aastal alustatud pilootprogrammile, mida Wegmans tol ajal kirjeldas kui ajutist meedet.
Tollal kinnitas ettevõte, et biomeetrilist skaneerimist rakendati vaid piiratud arvu töötajate puhul ning kõik ostjatelt kogutud andmed kustutati. Uutes teadetes ei mainita enam ei andmete kustutamist ega kogumise piiranguid.
Väljaande Gothamist teatel ei vastanud Wegmans küsimustele selle kohta, kuidas andmeid talletatakse, kui kaua neid säilitatakse või kas neid jagatakse kolmandate osapooltega.
Eravalduses tegutsevate ettevõtete biomeetrilise jälgimise reguleerimine on New Yorgis jäänud toppama. 2023. aastal tegi linnavolikogu ettepaneku piirata selliste tehnoloogiate kasutamist, pärast seda kui Madison Square Garden kasutas näotuvastust, et tuvastada ja eemaldada külastajaid, kes olid seotud ettevõtte vastu esitatud hagidega.
Eelnõu pole aga edasi liikunud ning ettepaneku algatanud linnavolikogu liige Shahana Hanif ei kommenteerinud Wegmansi süsteemi laiemat kasutuselevõttu.
Linna 2021. aastal kehtestatud määrus nõuab ettevõtetelt vaid silti, mis teavitab biomeetriliste andmete kogumisest. Tarbijate ja töötajate kaitse amet on öelnud, et neil puudub õigus rikkujaid karistada, jättes inimestele võimaluse pöörduda oma õiguste kaitseks ise kohtusse.
Euroopas on sarnased arengud juba käimas, kuid riigiti on lähenemised väga erinevad.
Ühendkuningriigis on näotuvastuse testimine kauplustes muutunud üha levinumaks. Näiteks viis supermarketikett Sainsbury’s 2025. aasta sügisel Londonis ja Bathis läbi pilootprojekti, kus kasutati reaalajas näotuvastust korduvrikkujate tuvastamiseks. Kasutusel oli Facewatchi-tüüpi lahendus, mis on pälvinud teravat kriitikat. Andmekaitse järelevalveasutus ICO on andnud küll esialgseid juhiseid, kuid selget õiguslikku raamistikku veel ei ole. Arutelud ja suunised on alles kujunemisjärgus.
Hispaanias määras andmekaitseamet AEPD supermarketiketile Mercadona üle 2,5 miljoni euro suuruse trahvi näotuvastuse kasutamise eest osades kauplustes. Menetluses leiti, et isikuandmete töötlemine rikkus mitmeid GDPR-i sätteid, sealhulgas artikleid 6 ja 9, mis käsitlevad õiguspärast töötlemist ja eriliigiliste andmete kaitset.
Hollandis andis andmekaitseamet ühe jaeketi kavatsusele näotuvastus uuesti kasutusele võtta ametliku hoiatuse. Kuigi süsteem oli vahepeal välja lülitatud, hinnati selle uuesti käivitamise plaani lubamatuks. Hollandi ametkonna üldine seisukoht on karm: näotuvastus on “peaaegu alati” keelatud, välja arvatud väga kitsastes erandjuhtudes.
Eestis on teema samuti päevakorral. 2024. aasta kevadel kirjutas ERR, et mitmed jaekaupmehed soovisid kasutada tehisintellektil põhinevat näotuvastust poevaraste tuvastamiseks. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul rikuks see aga kehtivaid privaatsusnõudeid ning tänane õigusruum sellist praktikat ei võimalda.
