Peeter Proos | Vanglaplaneet
USA president Donald Trump on teatanud kavatsusest allkirjastada täidesaatev korraldus, millega koondataks tehisintellekti regulatsioon ja arenduse suunamine föderaalse valitsuse kätte. Kriitikud on seda sammu kirjeldanud kui „föderaalset diktatuuri AI üle“ – mitte poliitilises tähenduses, vaid süsteemina, kus Valge Maja ja föderaalametid hakkaksid täielikult määrama, kellel lubatakse tehisintellekti arendada ja millistel tingimustel seda kasutada.
Trumpi sõnumi keskmes on veendumus, et tehisaru-revolutsioon on vältimatu ja USA peab selle juhtkohale tõusma. Tema hinnangul takistaks killustunud osariikidepõhine regulatsioon, näiteks interneti ID, sisupiirangud või tehnoloogianõuded, Ameerikat konkurentsis Hiina ja globaalsete tehnoloogiahiidudega. Föderaalne kontroll võimaldaks tema sõnul kiiremat arengut ja ühtseid reegleid, mis omakorda looksid USA-sse ühtse AI-tööstuse vundamendi.
Sisuliselt rajatakse selle korraldusega üks keskne väravavalvur, kelle käes on otsustusõigus kõigi tulevaste AI-platvormide, andmekeskuste ja tehnoloogilise taristu üle. See loob eelduse süsteemile, kus valitsuse vahetumine määrab otsekohe ka selle, milline tehisintellekti arusaam ja poliitiline maailmavaade saab ühiskonnas domineerida.
Kõige olulisem muudatus puudutaks osariikide senist autonoomiat. Trumpi hinnangul tuleks peatada kõik katsed luua Interneti identifitseerimisnõudeid või AI-kasutuse piiranguid osariikide tasandil, sest erinevad reeglid tekitaksid killustatud ja aeglase regulatsiooniruumi. Tema sõnul võivad konservatiivsed osariigid kehtestada selliseid nõudeid küll laste kaitsmise eesmärgil, kuid kriitikud hoiatavad, et samad meetmed looksid suure potentsiaaliga jälgimisvõrgustiku, mida võib tulevikus rakendada mis tahes poliitilise eesmärgi teenistusse. Teisalt peljatakse, et liberaalsed osariigid, näiteks California, suudaksid oma rangete tehnoloogianõuetega sisuliselt määrata reeglid kogu riigile, sest suured tehnoloogiaettevõtted eelistavad tegutseda ühtsete ja võimalikult lihtsate standardite alusel.
Paralleelselt on taas esile tõusnud arutelu seaduse üle, mis jätaks tehisintellekti arendavad ettevõtted sisuliselt vastutusest puutumata. Tegemist on katsega kaitsta AI-firmasid kohtukaasuste eest, isegi kui nende süsteemid annavad ohtlikke juhiseid või manipuleerivad kasutajate psüühikaga. Kriitikud hoiatavad, et selline „õiguslik kilp“ sillutaks teed AI-süsteemile, mis vastutab kõige eest, kuid mille otsuste eest ei vastuta keegi.
Trumpi majanduslik visioon keskendub samal ajal massiivse AI-taristu rajamisele USA pinnal. See hõlmab hiiglaslike andmekeskuste ehitamist, energiasüsteemi laiendamist, et AI kasvav võimsusvajadus oleks kaetud, ning haruldaste muldmetallide ja kiibitarneahelate toomist Ameerika kontrolli alla. Selline lähenemine seaks tavakodaniku vajadused tagaplaanile ning looks olukorra, kus majanduspoliitika allutataks AI-tööstuse huvidele ja selle tarbeks ehitatavale tehnokraatlikule võrgustikule.
Kriitikud rõhutavad, et kuigi Trump positsioneerib end vastukaaluna globaalsele tehnokraatiale, loob ta ise tegelikult selle jaoks vajaliku taristu. Tegemist on süsteemiga, mis võib hiljem osutuda ohtlikumaks kui ükskõik milline osariigipõhine regulatsioon. Kui kogu AI, digitaalne identiteet, andmekogud ja tehniline taristu koondatakse ühe keskse võimupunkti alla, muutub see mehhanismiks, mida saab kasutada nii poliitiliseks jälgimiseks kui ka ulatuslikuks ühiskonnakontrolliks.
Seda sammu saab siduda laiemate globaalsete trendidega, mis hõlmavad tehnokraatlikke visioone, Maailma Majandusfoorumi ideoloogiat, digitaalsete identiteetide kasutuselevõttu, sotsiaalse krediidisüsteeme ja privaatsuse kadumist. Tegemist ei ole üksiku poliitilise otsusega, vaid osaga suuremast digitaalse kontrolli arhitektuurist, mille keskmes on inimene kui jälgitav, hinnatav ja vajadusel karistatav subjekt.
Digitaalne identiteet muutub peamiseks ligipääsu vahendiks internetile, avalikele teenustele ja lõpuks ka finants- ning tervisesüsteemidele. Anonüümsus hakkab kaduma ning ühiskond liigub mudeli poole, kus iga ost, liikumine ja sõnum registreeritakse. AI toimib seejuures filtrina, mis otsustab, millist infot inimesed näevad, milliseid arvamusi võimendatakse ja milliseid sõnumeid peetakse lubamatuks.
AI ja tehnoloogiline ümberkujundamine on osa globaalsest strateegiast, mis vähendab inimeste iseseisvust ja suurendab nende sõltuvust tsentraliseeritud süsteemidest. Kui praegu luuakse üks keskne AI-kontrolli struktuur, saab sellest tulevikus tööriist, millega on võimalik lühikese ajaga muuta vaba ühiskond kontrollitud tehnokraatlikuks mudeliks.
Trumpi plaan AI regulatsiooni föderaalse kontrolli alla koondada tõstatab seega küsimusi, mis ulatuvad tehnoloogiast kaugemale. Küsimus ei ole ainult selles, kes juhib järgmise põlvkonna tehisintellekti, vaid millises ühiskonnas inimesed elavad, kui kogu digitaalne taristu hakkab sõltuma ühe poliitilise keskuse otsustest ja eelistustest. Kriitikute hinnangul võib isegi hästi kavandatud ja heasoovlik keskne AI-poliitika lõpuks osutuda aluseks süsteemile, mille mõju ulatub palju kaugemale kui ükski täna arutatav seadus.
