Sean Miller | Infowars
Esmaspäeval teatas Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev, et kui president Donald Trump annab Ukrainale pikamaa Tomahawk-tüüpi raketid (mis on võimelised kandma ka tuumalõhkepead), on Venemaa sunnitud sellele vastama. Medvedevi sõnul võib vastus sisaldada ka tuumarelvi. Venemaa kehtiv doktriin lubab tuumarelva kasutada ka mitte-tuumarelva rünnaku vastu.
Medvedev hoiatas, et kui Washington otsustab anda Kiievile pikamaa raketid, võib see kõigi jaoks halvasti lõppeda – eriti aga president Trumpi enda jaoks.
„Kuidas peaks Venemaa vastama? Täpselt nii!“ kirjutas Medvedev Telegramis, vihjates, et Moskva vastus võiks olla tuumarelvade kasutamine.
Pühapäeval kordas Trump oma viimastel nädalatel tehtud avaldust, öeldes, et ta võib anda Ukrainale Tomahawk-raketid, kui Venemaa president Vladimir Putin ei lõpeta sõda Ukrainas.
Teel Iisraeli, lennukis Air Force One, ütles president Trump ajakirjanikele, et on arutanud rakettide teemat Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Tema sõnul võiks Tomahawk-rakette müüa NATO riikidele, kes seejärel annaksid need Ukrainale edasi.
„Nad sooviksid Tomahawke saada. Me rääkisime sellest. Eks näis, kuidas edasi,“ ütles Trump.
„Jah, ma võiksin talle (Putinile) öelda, et kui sõda ei lõpe, võime seda tõesti teha,“ ütles Trump. „Võib-olla ei tee, aga võib-olla teeme… Kas nad tahavad, et Tomahawkid nende suunas lendaksid? Ma ei usu.“
Medvedev vastas: „Loodetavasti on tegu jälle tühja ähvardusega… nagu ka tuumaallveelaevade viimine Venemaa lähedusse.“
Augustis teatas Trump, et saadab vastuseks Dmitri Medvedevi avaldustele piirkonda tuumaallveelaevu. Medvedevi sõnad olid omakorda reaktsioon Trumpi kriitikale tema aadressil. Tuumaallveelaevu on vee all peaaegu võimatu jälgida, mistõttu näis see samm olevat pigem poliitiline žest kui tõsine sõjaline strateegia.
Tasub märkida, et Trump on hiljuti rõhutanud, et tema eesmärk ei ole konflikti eskaleerida. Samas jääb ebaselgeks, kuidas tuumavõimekusega pikamaa rakettide andmine Ukrainale seda siiski ei teeks.
Olukorra muudab veelgi pingelisemaks see, et NATO alustas esmaspäeval oma iga-aastasi tuumasõjaõppusi. NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et need õppused saadavad „selge sõnumi igale potentsiaalsele vastasele“.
„Peame seda tegema, sest nii saame tagada, et meie tuumaheidutus jääb võimalikult usaldusväärseks, ohutuks, turvaliseks ja tõhusaks,“ sõnas Rutte.
RT vahendas seepeale Moskva reaktsiooni:
Kahe nädala pikkune õppus Steadfast Noon toimub ajal, mil Moskva sõnul valitseb Lääne-Euroopa riikides kontrollimatu Venemaa-vastane hüsteeria. Kreml süüdistab NATO-t Euroopa militariseerimises ja ettevalmistuses otseseks vastasseisuks Venemaaga.
Tänavust Steadfast Noon tuumaõppust korraldab Holland ja peamine tegevuspaik on Volkel Air Base. Õppuse toetavad üksused asuvad Belgias, Suurbritannias ja Taanis paiknevates baasides.
NATO teatel osaleb õppusel umbes 70 lennukit 14 liikmesriigist. Nende seas on nii tavarelvastusega kui ka kaheotstarbelisi lennukeid, mis tegelevad luure, õhus tankimise ning juhtimis- ja kontrolliülesannetega. Kokku võtab õppusest osa ligikaudu 2000 sõjaväelast. Allianss on kinnitanud, et õppuste käigus tuumarelvi ei kasutata.
President Zelenskõi ütles pühapäeval, et on kahe päeva jooksul teist korda Trumpiga rääkinud, et arutada Ukraina kaitse- ja ründevõimekuse tugevdamist.
„President Trump on hästi kursis sellega, mis toimub. Leppisime kokku, et jätkame dialoogi ning meie meeskonnad valmistavad selleks ette,“ kirjutas Zelenskõi platvormil X.
Putin on hoiatanud, et Tomahawk-rakettide andmine Ukrainale tähendaks sõjas „täiesti uut ja kvalitatiivselt teistsugust eskalatsiooni etappi“ ning kahjustaks Moskva suhteid Washingtoniga.
Samas lisas ta, et need raketid „ei muudaks lahinguväljal jõudude tasakaalu vähimalgi määral.“
