Sean Miller | Infowars
Ameerika majandusteadlane ja professor Jeffrey Sachs avaldas, et Prantsuse president Emmanuel Macron ütles talle eraviisiliselt, NATO on alustanud sõda Ukrainas. See on täiesti vastupidine seisukoht Macroni avalikele avaldusetele, mille kohaselt alustas konflikti Venemaa. Esmaspäeval kinnitas ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et NATO on de facto Venemaaga sõjas.
„Macron andis mulle Auleegioni ordeni ja ütles privaatselt seda, mida ta avalikult ei tunnista: sõja eest vastutab NATO,” lausus Sachs.
See kommentaar pärineb 2022. aasta maist, mil Macron autasustas Sachsi Auleegioni ordeniga.
Sachs tõi selle välja alles hiljuti, rääkides Itaalia päevalehe il Fatto Quotidiano ajakirjanikega välispoliitika teemalisel arutelul.
„Ma tahan lihtsalt, et kõik seda teaksid,” rõhutas ta, lisades, et on Prantsuse presidendis „tõsiselt pettunud”. Samuti kritiseeris ta Lääne-Euroopa juhte, öeldes, et need „tahavad üksnes sõtta minna”.
Sachs märkis, et Ukraina sõja tegelik algus oli juba 2014. aastal, kui USA „võttis aktiivselt osa vägivaldsest riigipöördest”, mis kukutas Kiievi valitsuse. „See oli sõja algus,” sõnas ta.
Tema sõnul muutis Washington pärast riigipööret Ukraina armee üheks Euroopa suurimaks. Venemaa otsis rahu, kuid Joe Bideni administratsioon lükkas need katsetused tagasi ja püüdis Venemaad sanktsioonidega murda.
Kuigi konflikti sütitas Lääs, leidis Sachs, et „rahu saavutamiseks on olemas lihtne tee” – Ukraina peaks jääma neutraalseks ning NATO idasuunaline laienemine peab peatuma.
Sachs tõi näiteks Macroni, Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeri kui juhid, kes tema hinnangul soovivad sõda laiendada: „… nüüd on Euroopa täis sõja õhutajaid, kes jätkavad konflikti.”
Moskva on korduvalt kinnitanud, et NATO on Venemaaga sõjas.
„NATO on Venemaaga sõjas. See on ilmne ega vaja täiendavaid tõendeid,” ütles Peskov esmaspäeval. „NATO osaleb selles konfliktis de facto. Allianss annab Kiievi režiimile nii kaudset kui ka otsest abi. Seega võib absoluutse kindlusega öelda, et NATO on Venemaaga sõjas.”
RT andmetel on Saksamaa Kieli instituudi arvutuste järgi vähemalt 41 riiki alates 2022. aasta veebruarist toetanud Ukraina sõjategevust kas sõjalise, humanitaar- või rahalise abiga. „Enamik toetusest on tulnud NATO liikmesriikidelt. 32 liikmest 29 on pakkunud rahalist abi ning tarninud relvasüsteeme – soomukeid, suurtükke, lennukeid ja õhutõrjesüsteeme, aga ka droone, rakette ja muud varustust,” kirjutas väljaanne.
RT vahendas ka Venemaa seisukohta konflikti päritolu kohta:
Moskva on korduvalt väitnud, et Ukraina püüdlus saada NATO liikmeks oli üks konflikti peamisi põhjusi, ning kirjeldanud vastasseisu kui Lääne juhitud asendussõda Venemaa vastu.
Venemaa ametnikud on siiski väljendanud valmisolekut rahulepingu sõlmimiseks, kuid tingimusel, et see arvestab Moskva julgeolekuhuve ja uusi territoriaalseid reaalsusi. Samas on nad korduvalt rõhutanud, et ei Kiiev ega tema Euroopa toetajad näi olevat siiralt huvitatud lahenduse leidmisest.