Dan Frieth | Reclaim The Net
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kasutas oma aastakõnet, et välja kuulutada terve rida uusi regulatsioone, mis panevad proovile sõnavabaduse ja digitaalsed õigused nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Komisjon esitleb neid samme avaliku tervise, demokraatia ja laste kaitse meetmetena, kuid sisuliselt lükatakse Euroopa Liitu üha sügavamale institutsionaliseeritud tsensuuri ja veebiruumi rangema kontrolli poole.
Oma kõnes ütles von der Leyen, et ta on „šokeeritud valeinfost, mis seab ohtu maailma edusammud kõiges, alates leetritest kuni lastehalvatuseni.”
Viidates hirmule ülemaailmse tervisekriisi ees, tutvustas ta uut algatust nimega „Globaalne tervise vastupidavuse initsiatiiv,” mille juhtrolli lubas ta Euroopa Liidule.
Selle algatuse eesmärk on siduda veebis avaldatavad seisukohad tihedamalt ülemaailmsete terviseteemaliste narratiividega, luues aluse eriarvamuste laiemale mahasurumisele meditsiinilise valeinfo sildi all.
Teine tema kõne keskne teema oli niinimetatud „Euroopa demokraatia kilp”, mille eesmärk on ühtlustada ja tsentraliseerida komisjoni tsensuurimehhanismid „välismaise teabe manipuleerimise ja sekkumise” vastase võitluse nimel.
Internetti lahinguväljaks nimetades ütles ta: „Meie demokraatia on rünnaku all. Informatsiooni manipuleerimise ja desinformatsiooni kasv lõhestab meie ühiskondi.“
Selle raamistiku laiendamiseks teatas ta uue institutsiooni, Euroopa Demokraatliku Vastupidavuse Keskuse loomisest.
Von der Leyeni sõnul võimaldab see keskus ELil suurendada oma võimet „jälgida ja avastada teabega manipuleerimist ja desinformatsiooni”.
Kuid päevakord ei piirdunud sellega. Ta tutvustas meedia vastupidavuse programmi, mis tema sõnul toetaks „sõltumatut ajakirjandust ja meediapädevust”.
Praktikas aga toovad sellised jõupingutused sageli kaasa valitsuse heakskiidetud sõnumite võimendamise, samas kui eriarvamusel olevad meediakanalid rahastust ei saa.
Von der Leyen viitas kohaliku ajakirjanduse langusele maapiirkondades ja väitis: „See on loonud palju uudiste kõrbeid, kus levib desinformatsioon… Seetõttu käivitame uue meedia vastupidavuse programmi, mis toetab sõltumatut ajakirjandust ja meediapädevust.”
Hoolimata olemasolevast digiteenuste seadusest, mis juba nõuab vanuse kontrollimist (ja seega digitaalset ID-d) internetis, pakkus von der Leyen välja uue, veelgi piiravama suuna noorte internetiühenduse osas.
Inspireerituna Austraalia vastuolulisest 2024. aasta veebiturvalisuse muudatusest, mis hõlmab sotsiaalmeedia keeldu alla 16-aastastele, soovitas ta ELil liikuda sarnaste eeskirjade suunas.
„Minu nooruses õpetasime me ühiskonnana oma lastele, et nad ei tohi suitsetada, juua ega vaadata täiskasvanutele mõeldud sisu enne teatud vanust. Ma usun, et on aeg kaaluda sama tegemist sotsiaalmeedia puhul,“ ütles ta.
Kogu kõne viitab ELi institutsioonide jätkuvale kontrolli tugevdamisele digitaalsete ruumide üle, keskendudes eelkõige sõnavabaduse reguleerimisele ja juurdepääsupiirangute karmistamisele.