Peeter Proos | Vanglaplaneet
Prantsuse president Emmanuel Macron võõrustas neljapäeval Pariisis 26 riigi esindajat, moodustades Ukraina küsimuses niinimetatud „tahtekoalitsiooni“. Need riigid on avaldanud valmisolekut osaleda turvagarantiide loomises võimaliku sõjajärgse korra tarbeks.
Wall Street Journal kirjutas, et plaan, mida toetavad Pariis ja London, näeb ette ulatusliku vägede paigutamise Ukrainasse. Euroopa väejuhatuste eestvedamisel valminud skeem hõlmab kahte väekoondist: üks neist tegeleks Ukraina armee väljaõppe ja abistamisega, teine aga toimiks Kiievile nn „rahustava jõuna“. Vägesid kavatsetakse kohale saata pärast seda, kui Moskva ja Kiiev on jõudnud rahuleppeni. Praegused kohustused võimaldaksid Ukrainasse paigutada üle 10 000 sõduri ning kava koostamisel on osalenud ka mõned USA kindralid, sealhulgas NATO liitlasvägede operatiivjuhtkonna ülem.
Macron täpsustas hiljem, et osa vägesid jääb riigist väljapoole, keskendudes Ukraina vägede väljaõppele ja varustamisele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas omalt poolt, et neid vägesid saab olema kindlasti tuhandeid, mitte üksnes mõni üksik.
Samas jääb USA roll kogu skeemis ebaselgeks. President Donald Trump pole selle kohta konkreetseid seisukohti väljendanud, kuigi ta on hiljuti lubanud Putiniga taas ühendust võtta. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et vajadusel võiks kohtumise kiiresti kokku leppida.
Venemaa on väljendanud kategoorilist vastuseisu igasugusele NATO vägede paigutamisele Ukrainasse. President Vladimir Putin hoiatas, et välissõdurid muutuksid kas Venemaa vägede sihtmärkideks või poleks neil lihtsalt mingit otstarvet, juhul kui sõlmitakse tõeline rahulepe. „Ukraina tirimine NATOsse oli üks konflikti põhjuseid,“ ütles Putin Vladivostokis Ida-Majandusfoorumil, lisades, et igasugune kokkulepe peab sisaldama turvagarantiisid nii Venemaale kui ka Ukrainale.
Putin heitis ette ka seda, et hoolimata lääneriikide kohtumistest ja aruteludest pole Moskvat nende plaanide juurde kaasatud – kuigi ilma Venemaata pole sõja lõpetamine realistlik. „Kui praeguste lahingute ajal ilmuvad kohale välisväed, käsitleme neid legitiimsete sihtmärkidena,“ rõhutas ta.
NBC News teatas samal ajal, et Kiievi Euroopa toetajad kaaluvad rahuleppe korral puhvertsooni loomist Venemaa ja Ukraina vahele. Selleks võidakse kasutada vägesid riikidest, mis ei kuulu NATOsse – näiteks Bangladeshist või Saudi Araabiast. Tsooni juhiks oleks USA.
Kui Ukraina osas jääb USA roll ebaselgeks, siis Ida-Euroopa liitlaste puhul on Trumpi avaldused hoopis kindlamad. Washingtonis kohtunud Poola presidendile Karol Nawrockile kinnitas ta, et Ameerika Ühendriigid on valmis suurendama oma vägede kohalolekut Poolas – ühel olulisemal NATO idatiiva riigil, mis jälgib tähelepanelikult Venemaa samme. Trump nimetas Poolat Ameerika oluliseks liitlaseks ja lubas: „Me ei ole kunagi mõelnudki, et sealt vägesid ära viia. Oleme Poolaga lõpuni ja aitame neil end kaitsta.“ Praegu on Poolas umbes 8000 USA sõdurit, kellest osa teenib rotatsiooni korras.
Trump kinnitas ka valmisolekut suurendada USA vägede arvu Poolas, nimetades riiki üheks olulisemaks NATO idatiiva liitlaseks. „Paneme neid sinna rohkem, kui nad seda tahavad,“ ütles Trump, rõhutades Ameerika tugevat julgeolekupartnerlust Varssaviga.
President Nawrocki, kes on väljendanud toetust Ukrainale, kuid samas vastu Ukraina võimalikele NATO-ambitsioonidele, rõhutas kohtumisel Trumpiga, et arusaam Venemaa ohust on ühine. „Olenemata erimeelsustest Euroopa Liidus või Poola sisepoliitikas, ütlesin ma üheselt, kuidas tajun Vladimir Putinit ja ohtu, mida ta vaba maailma jaoks kujutab,“ kinnitas Nawrocki.
Euroopa liidrid jätkavad samal ajal Venemaa survestamist majanduslike meetmetega. Soome president Alexander Stubb ütles, et Donald Trump arutas Euroopa liidritega uusi sanktsioone Venemaa vastu, sealhulgas nafta ja gaasi piiranguid. „Me peame sanktsioonipoliitikas tegutsema ühiselt ning leidma viise, kuidas peatada Venemaa sõjamasinat majanduslike vahenditega,“ rõhutas Stubb. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Trumpi lähimad nõunikud arutavad seda küsimust edasi.
Ka EL-i esindaja António Costa kinnitas, et ollakse valmis uusi sanktsioone kehtestama: „Töötame koos USA ja teiste partneritega, et suurendada survet edasiste sanktsioonide kaudu – nii otseste kui ka kaudsete sanktsioonide abil. Vajame rohkem majanduslikke meetmeid, et sundida Venemaad see sõda lõpetama.“
Kriitikute hinnangul näitab see, et Euroopa ja Washington peavad oma sammud paremini kooskõlastama, kui nad soovivad vähendada konflikti varisõja iseloomu ja jõuda relvarahuni. Vene analüütik Sergei Poletajev sõnastas selle lühidalt: „Ilma USA osaluseta jäävad jutud ‘valmisolekukoalitsioonist’ üksnes paberile.“