Cindy Harper | Reclaim The Net
Hiljutine Euroopa Digitaalse Meedia Vaatluskeskuse (EDMO) hinnang seab kahtluse alla tehnoloogiahiidude tõhususe võitluses niinimetatud „valeinfoga“ Euroopa Liidu tegevusjuhise raames.
Raport toob aga esile murettekitava suundumuse: üha suurem on surve sellistele platvormidele nagu Google, Meta, Microsoft ja TikTok, et piirata sõnavabadust ja avatud arutelu.
Alates 2018. aastast, mil need ettevõtted liitusid vabatahtliku tegevusjuhisega, on nendele hakatud järjest rohkem nõudmisi esitama. Näiteks vältida reklaamide ilmumist valeinfoks peetava sisu kõrvale, märgistada eksitavaks hinnatud postitusi ning jagada oma platvormi andmeid teadlastega.
Need seni vabatahtlikud meetmed muutuvad aga 1. juulist kohustuslikuks, kui jõustub Euroopa Liidu digiteenuste määrus. See tekitab omakorda uusi küsimusi selle kohta, milliseks kujuneb sõnavabaduse tulevik internetis.
EDMO hinnangul jäid platvormid 2024. aasta esimeses pooles läbipaistvuse ja vastutuse osas selgelt ootustele alla. „Analüüs toob välja püsivad lüngad läbipaistvuses, sõltumatus järelevalves ja mõõdetavates tulemustes kõigi lubaduste puhul,“ seisab raportis, mis hoiatab, et tegevusjuhis võib jääda pelgalt näiliseks, kui ettevõtted ei kehtesta rangemaid kontrollimeetmeid.
Sellised üleskutsed rangematele piirangutele viitavad paratamatult tsensuuri karmistamisele, ohustades arvamuste mitmekesisust, mida internetis peaks kaitsma.
Raportis kritiseeritakse sotsiaalmeediaettevõtteid selle eest, et nad ei ole suutnud oma tegevust piisavalt tõendada, hoolimata avalikult antud lubadustest.
Kuigi Meta ja Google on küll mõned algatused ellu viinud, peab EDMO paljusid neist siiski pealiskaudseteks või sümboolseteks.
Raportis väljendatakse pettumust, et puuduvad andmed kasutajate kaasatuse, tulemuste ja tegeliku ulatuse kohta. See jätab mulje, justkui oleks suurfirmade soov vältida liigset sekkumist pigem puudus kui samm sõnavabaduse kaitsmiseks.
Digipädevuse algatusi – nagu Meta „We Think Digital“, Google’i tööriist „More About This Page“ ja Microsofti koostöö NewsGuardiga – kritiseeriti samuti selle eest, et neil puuduvad selged ja mõõdetavad tulemused. EDMO teadlased seadsid kahtluse alla, kas need on sisulised programmid või pelgalt näilised avaldused.
Kuigi platvormidel on olemas faktikontrolli sildid ja hoiatused valeinfo kohta, leiab EDMO, et nende mõju kohta jagatakse liiga vähe konkreetseid andmeid. Google avaldas küll üldiseid levikuandmeid, kuid raportis märgitakse, et puudub info selle kohta, kas need meetmed ka tegelikult muudavad inimeste käitumist. See viitab soovile saada suuremat kontrolli selle üle, kuidas inimesed infot mõistavad ja tõlgendavad.
Kõigist hinnatud ettevõtetest vastas miinimumnõuetele vaid TikTok, aga ka selle puhul heideti ette, et nende uurimis-API-le on keeruline ligi pääseda. Teisi platvorme kritiseeriti aga selle eest, et nad piiravad uurimisprogrammide ulatust ja kontrollivad andmetele juurdepääsu liiga rangelt.
Kuigi neid piiranguid esitletakse kui läbipaistvuse puudumist, on need vajalikud kaitsemeetmed, mis hoiavad ära olukorra, kus välised jälgijad saavad liiga suure mõjuvõimu internetisisu kujundamisel.
EDMO järeldused, mis tuginevad ekspertide küsitlustele, sisemistele analüüsidele ja läbipaistvuse aruannetele, viitavad laiemale probleemile: sisulise järelevalve ja kohustusliku tsensuuri piir muutub üha ähmasemaks ja seda kõike muidugi väidetava valeinfoga võitlemise nimel.
Euroopa Liidu plaan muuta need reeglid kohustuslikuks tähendab, et internetis vabalt sõna võtta muutub aina keerulisemaks. Sõnavabadus on suurema surve all kui kunagi varem ning kaalul on meie õigus ise mõelda ja oma arvamust vabalt jagada.
