Peeter Proos | Vanglaplaneet
20. märtsil toimus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt korraldatud veebiseminar nimetusega “Vandenõuteooriate äratundmine kriisides”, mille käigus selgitasid Tartu Ülikooli eksperdid Oksana Belova-Dalton ja Gretel Juhansoo kuulajatele, millised on levinumad ja kõige ohtlikumad vandenõuteooriad.
Arutleme koos seminarist osa võtnud Kertu Luisu, Siim Tederi, Mario Maripuu ning Raini ja Birgitiga, millise mulje koolitus osalejatele jättis. Kas küsimustele vastati sisuliselt? Milliseid teemasid püüti vältida või naeruvääristada? Miks peetakse vandenõuteooriateks seisukohti, mis hiljem sageli tõeks osutuvad?
Vestlusringis räägime ka laiemalt sellest, kuidas vandenõuteooria silt on kujunenud vahendiks teatud arvamuste marginaliseerimiseks ning milline roll on selles meedial, teadusasutustel ja riiklikel programmidel. Käsitleme konkreetseid näiteid alates COVID-19 päritolust kuni tuulikute infraheli ja jälgimistehnoloogiateni, tuues välja nii isiklikke kogemusi kui ka infot, mida ametlikes aruteludes sageli maha vaikitakse.
Lõpetuseks vaatleme, miks sellised seminarid ei edenda ühiskonnas avatust ega sisulist arutelu erinevate vaadete üle, vaid hoopis süvendavad lõhet ning õõnestavad usaldust teadus- ja meediainstitutsioonide vastu. Samas rõhutame rahumeelse dialoogi, info jagamise ja koostöö olulisust – nii nende vahel, kes kahtlevad, kui ka nende vahel, kes endiselt usaldavad ametlikke allikaid.
Täispikka saadet “Kuidas tunda ära vandenõud?” vaata siit:
Vaata saate treilerit:
