Peeter Proos | Vanglaplaneet
Ukraina ja Venemaa süüdistavad teineteist Musta mere energiataristu vaherahukokkuleppe rikkumises, mille vahendajaks oli USA. Euroopa Liit on selgelt öelnud, et ei kavatse täita Venemaa seatud tingimusi Musta mere vaherahu osas.
USA teatas teisipäeval eraldi kokkulepetest nii Ukraina kui Venemaaga, mille kohaselt peatatakse löögid Mustal merel ja vastastikused rünnakud energiaobjektide vastu. Siiski jäävad Moskva ja Kiievi avaldused teravalt vastanduvaks, viidates sügavale lõhele poolte vahel.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et USA teatas Kiievile kokkulepete kohesest jõustumisest pärast nende väljakuulutamist. Samal ajal väitis Kreml, et Musta mere kokkulepe ei jõustu enne, kui Venemaa riiklik pank on taas ühendatud rahvusvahelise maksesüsteemiga. Euroopa Liit on aga selgelt öelnud, et see ei juhtu enne, kui Venemaa on Ukrainast täielikult taandunud.
Kreml väidab, et energiataristu ründamise vaherahu kehtib alates 18. märtsist, kuid Ukraina presidendi nõuniku sõnul on Venemaa sellest kuupäevast alates siiski rünnanud vähemalt kaheksat Ukraina energiarajatist.
Kuigi paberil näivad need kokkulepped sammuna rahu suunas, on tegelik olukord palju keerulisem. Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris vallandas suurima sõjalise konflikti Euroopas pärast Teist maailmasõda ja rindel jätkuvad lahingud.
USA avaldas teisipäeval kaks eraldi ühisavaldust koos Moskva ja Kiieviga, milles kirjeldati kokkuleppeid, kuid kummaski dokumendis ei toodud välja selget ajakava nende rakendamiseks.
Ööl vastu kolmapäeva teatas Venemaa üheksa drooni alla tulistamisest, sealhulgas kaks Musta mere kohal. Samuti väitis Venemaa, et Ukraina püüdis rünnata gaasihoidlat Krimmis ja energiarajatisi Kurski ja Brjanski piirkondades. Ukraina on neid väiteid eitanud.
Ukraina sõjavägi teatas öö jooksul toimunud 117 Venemaa droonirünnakust. Kõige rängemaks osutus rünnak Kryvyi Rihis, mis on seni olnud suurim droonirünnak linnale.
Zelenskõi kutsus USA-d üles kehtestama Moskvale täiendavaid sanktsioone, viidates droonirünnakutele kui selgele tõendile, et Venemaa ei soovi rahu.
“Selliste ulatuslike rünnakute korraldamine pärast vaherahu läbirääkimisi on kogu maailmale selge signaal, et Moskva ei kavatse tõelist rahu saavutada,” kirjutas Zelenskõi platvormil X.
Reutersi andmetel on diplomaadid öelnud, et enamik piiranguid, mida Kreml soovib enne Musta mere vaherahu jõustumist kaotada, on seotud Euroopa Liidu sanktsioonide ja piirangutega.
EL on rõhutanud, et sanktsioonide tühistamine ei tule kõne alla enne, kui Venemaa väed on Ukrainast täielikult lahkunud. ÜRO pressiesindaja märkis, et vaba laevanduse kokkulepe Mustal merel, mis tagaks tsiviilaluste ja sadamataristu kaitse, oleks oluline panus globaalsesse toidujulgeolekusse.
NATO peasekretär Mark Rutte rõhutas, et Lääne suhete normaliseerimine Venemaaga võtab aastakümneid, isegi pärast sõja lõppu, kuna usaldus on täielikult kadunud.
Venemaa igapäevased droonirünnakud Ukraina linnadele on muutunud rutiinseks, põhjustades pidevaid elektri- ja gaasikatkestusi. Samal ajal on Ukraina ise kasutanud droone Venemaa naftatöötlemistehaste ründamiseks.
Reutersi artiklis märgitakse, et väljaanne „ei suutnud sõltumatult kinnitada kummagi poole teateid rünnakute kohta.“
