Raw Egg Nationalist | Infowars
Jaapan kiitis hiljuti heaks uudse isevõimenduva mRNA-vaktsiini kasutamise, mida hakatakse sel sügisel pakkuma COVID-19 ennetamiseks üle 60-aastastele inimestele. See vaktsiin toimib tavapärastest mRNA-vaktsiinidest erinevalt – nimelt sisaldab see tehnoloogiat, mis suudab kehas toota lisa mRNA-d. Kui tavalistes mRNA-süstides on toimeaine kogus kindlalt piiritletud, siis uus tehnoloogia võimaldab vaktsiiniga seotud mRNA tootmist organismis pikema aja jooksul.
Jaapani ravimiamet andis 2023. aasta novembris ametliku heakskiidu ARCT-154 vaktsiinile, mille riik kaasab vaktsineerimisprogrammi üle 65-aastaste ja raske terviseseisundiga üle 60-aastaste inimeste jaoks.
Eksperdid on väljendanud muret uue tehnoloogia võimaliku riskitaseme üle, kuna pikaajalised ohutusuuringud selle kohta puuduvad. Mehhikos asuva Queretaro autonoomse ülikooli mikrobioloogiaprofessor Karina Acevedo Whitehouse rõhutas, et puuduvad uuringud isevõimenduva mRNA mõju kohta rakkudele, sealhulgas võimaliku kantserogeensuse või DNA kahjustuste parandamisvõime häirumise kohta. Samuti on teadmata, kas tehnoloogia võib põhjustada teratogeensust ehk sünnidefekte.
Whitehouse lisas, et sünteetiline mRNA võib organismis püsida oodatust kauem. Teadusuuringud on näidanud, et seda on võimalik tuvastada veres ja kudedes veel mitu kuud pärast vaktsineerimist.
Ka Ameerika Ühendriikides arendatakse isevõimenduvaid mRNA-vaktsiine. 2023. aasta detsembris sõlmis USA valitsus lepingu kolme ettevõttega, et kiirendada nende vaktsiinide arendust Project NextGen programmi raames. Programmi eesmärk on avaliku ja erasektori koostöös edendada järgmise põlvkonna vaktsiinide loomist.
Üks projektiga seotud ettevõtteid, Gritstone Bio, arendab juba isevõimenduvat mRNA-tehnoloogiat ning on sõlminud USA tervishoiuministeeriumiga 433 miljoni dollari suuruse lepingu oma COVID-19 vaktsiini kandidaadi uuringute jaoks. Gritstone Bio investoriteks on juhtivad investeerimisfirmad, nagu BlackRock, Vanguard ja State Street.
Isevõimenduva mRNA-tehnoloogia kasutusvõimalusi kaalutakse ka teiste haiguste, sealhulgas linnugripi ja Marburgi viiruse vaktsiinide väljatöötamisel.
