Cassie B. | Natural News
Kui teile tundub, et tehisintellekti mõned aspektid on hirmutavad, siis pange end valmis FinalSparki uue “Neuroplatvormi” jaoks, mida juhivad laboris kasvatatud inimajurakud.
Šveitsi tehnoloogiaettevõte pakub bioarvuteid, mis kasutavad energiaallikana väikest laboris kasvatatud inimaju ning selle tõttu vajavad need vaid “murdosa traditsioonilise arvuti energiast”.
Ilmselt ei ole kellelegi üllatuseks, et ajukompuutri kokku pannud teadlaste tööd rahastavad Maailma Majandusfoorumi globalistid.
Neuroplatvormi uus biotöötlusmudel kasutab oma tööks pisikesi ajukehi, millest kuni 16 võivad ühiselt platvormi toiteallikana toimida. Üheksa organisatsiooni on selle juba kasutusele võtnud ja seda kiidetakse, kui väga energiasäästlikku seadet. Ettevõte kinnitab, et 16 sellist laboris loodud aju kasutavad miljon korda vähem energiat kui traditsioonilised ränikiibid, mida praegused arvutid kasutavad.
Neuroplatform ühendab riistvara, tarkvara ja bioloogiat ning seda nimetatakse “märjaks tarkvaraks” (wetware), sest see sisaldab ka bioloogilist komponenti. See põhineb mitmikelektroodide massiividel (MEA), mida kasutatakse aju 3D-kudede majutamiseks. Iga MEA sisaldab endas nelja laboris kasvatatud aju, mis on ühendatud kaheksa elektroodiga, et neid stimuleerida ja nende andmetöötlust jälgida.
Kuid väga kõva häälega ei räägita sellest, et pisikesed inimajud on sisuliselt orjastatud selleks, et platvormi käimas hoida. Ilmselt on seda raske mõista, sest see on nii kaugel traditsioonilisest arvutitehnoloogiast, kuid tõsiasi on, et need ajud koosnevad tuhandetest elavatest neuronitest, mida hoitakse elus “mikrovedelikesüsteemi abil, mis varustab rakke vee ja toitainetega”.
Neid ajurakke nimetatakse “organoidideks” ja neid treenitakse soovitud ülesandeid täitma piitsa ja prääniku süsteemi abil. Kui nad käituvad nagu oodatakse, antakse neile preemiaks dopamiini, mis on inimorganismi naudingut ja sõltuvust tekitav neurotransmitter. Kui aga on tarvis neid karistada, puutuvad organoidid kokku kaootiliste stiimulitega, nagu ebaühtlane elektriline aktiivsus – põhimõtteliselt sunnitakse neid väikeseid aju osi alluma piinamise teel.
FinalSpark soovib, et nende uus tehnoloogia saaks AI peamiseks energiaallikaks, kuna tehisintellekti treenimiseks ja käitamiseks on vaja tohutuid energiakoguseid.
“Final Sparki hinnangul kulus populaarse suure keelemudeli GPT-3 treenimiseks, mis esialgu ChatGPT-d jooksutas, ainuüksi 10 GWh energiat. See on lausa 6000 korda rohkem energiat, kui keskmine Euroopa linn tarbib terve aasta jooksul. Ränikiipide asendamine bioprotsessoritega võib energiatarbimist drastiliselt vähendada.”
Teine probleem on see, et need mini ajud surevad pidevalt ja vajavad väljavahetamist. Teadlased on pikendanud nende eluiga; kui varem surid nad mõne tunni jooksul, siis nüüd võivad nad elada kuni 100 päeva, enne kui need siis sisuliselt surnuks töötatakse.
Kuigi platvormi loojad väidavad, et mini ajudel ei ole tundeid, on selline ettevõtmine nii mitmel tasandil murettekitav ja on lihtne näha, kuhu see kõik võib viia.
FinalSpark jagab oma veebilehel avalikult nende murettekitavat nägemust looduse ülevõtmisest, deklareerides: “Me kasvatame rakukultuurides neuroneid ja teeme suuri edusamme nende kasutamisel arvutusvõimsusena. Suurte võrkude loomine on keeruline, kuid meie biolabor töötab aktiivselt selle nimel, et korrata ja ületada looduse edu, millel on piiramatu potentsiaal elu edendamiseks maa peal. Võimalused on väga põnevad.”
Loomulikult on raske ette kujutada, kes võiks olla nende “võimaluste” üle rohkem elevil kui Maailma Majandusfoorumi tegelased.
