Peeter Proos | Vanglaplaneet
Juba mitu vaktsiinitootjat on teatanud koroonavaktsiini katsetuste peatamisest, kuna katsealustel on tekkinud tervislikud probleemid. Kõigepealt teatas sellest AstraZeneca, kelle katsetustes osalenud vabatahtlik „seletamatult haigestus“. Seejärel teatas katsetuste peatamisest Johnson & Johnson uuringus osaleja haigestumise tõttu. Eelmisel nädalal teatas taas Astra Zeneca, et Brasiilias suri koroonavaktsiini uuringus osalenud noor mees.
Hoolimata sellistest teadaannetest plaanitakse ka Eestis tuleval aastal läbi viia massilist vaktsineerimist. Eesti valitsus on sõlminud just Astra Zenecaga eelostulepingu poolte elanike vaktsineerimiseks vajaliku vaktsiinikoguse ostmiseks. Samuti on plaan hankida 300 000 lisadoosi Johnson ja Johnsoni allfirmalt.
Kedagi küll sunniviisiliselt vaktsineerida ei saa, kuid advokaat Maret Kruusi sõnul on võimalik teatud olukordades seada millegi eeltingimuseks selle, et inimene oleks vaktsineeritud. Näiteks haigla töötajatele. Sotsiaalminister Tanel Kiige arvates on üheks teguriks ka teiste riikide reisimisvabadust puudutavad otsused.
“Väga paljudesse muudesse, eeskätt Aafrika, Aasia riikidesse on teatud vakstineerimis kohustused. Võib juhtuda, et tulevikus öeldakse nii ka Euroopa sees, et kes soovib ilma eneseisolatsioonita reisida, see peab olema vaktsineeritud,” lausus Kiik.
Kruusi arvates peaksid tööinspektsioon ja terviseamet koostama asutuste juhtidele selge juhise, kellelt ja millal võib vaktsineerimist nõuda.
Kohe kui mõni juhtivatest vaktsiinitootjatest on Euroopa Liidult müügiloa saanud, hakatakse eestlasi vaktsineerima täiesti uut tüüpi vaktsiinidega ning nende tõhusus ja turvalisus on vägagi küsitavad.
Ravimiameti osakonnajuhataja Triin Suvi ütles saates „Ringvaade“, et „on võimalik, et ükski neist [vaktsiinidest] ei osutu piisavalt tõhusaks, ohutuks, kvaliteetseks“. Ka viroloogiaprofessor Andres Merits ütles, et ajasurve jätab oma jälje.
“Kõik asjad, mida on katsetatud nii lühikest aega, võiksid tekitada teatud murenoote või vähemalt ettevaatlikkust. On üsna tõenäoline, et need vaktsiinid töötavad ja nende kõrvalmõjud ei ole väga suured. Aga samas, kuidas saab ravimifirma või ükskõik keegi firmadest võtta vastutuse asjade eest, mida nad lihtsalt põhimõtteliselt teada ei saa,“ selgitas Merits.
Seaduse järgi pole võimalik vaktsineerimist kohustuslikuks teha, kuna ei ole võimalik tõendada, et tegemist on turvalise ja toimiva vahendiga. Valitsus on leidnud aga viisi, kuidas sellest mööda hiilida ning plaanib seada vaktsineerimise eeltingimuseks reisimisele ning mõningatel elualadel töötamiseks.
