Brenda Baletti, Ph.D. | The Defender
Singapuri teadlased on välja töötanud maailma esimese bioloogilise andmekeskuse prototüübi, mis kasutab andmete töötlemiseks laboris kasvatatud inimese ajurakke. Arendajate sõnul võiks selline tehnoloogia tulevikus vähendada tehisintellekti andmekeskuste tohutut energiatarbimist.
Augustis esitletud prototüüp valmis Singapuri riikliku ülikooli Yong Loo Lini meditsiinikooli ning ettevõtete Cortical Labs ja DayOne koostöös. Süsteem ühendab elusad inimese närvirakud tavalise arvutiriistvaraga, et kasutada rakkude elektrilist aktiivsust andmete töötlemiseks.
Cortical Labsi väljatöötatud süsteemi CL1 igas üksuses on ligikaudu 200 000 inimese närvirakku, mis on kasvatatud mikroelektroodidega varustatud ränikiibil. Selleks programmeeritakse doonoritelt saadud naha- või vererakud ümber tüvirakkudeks, millest kasvatatakse seejärel närvirakud.
Elektroodide kaudu saadetakse rakkudele elektrilisi impulsse ja registreeritakse nende reaktsioone. Arvutitarkvara muudab saadud signaalid andmeteks, mida saab kasutada arvutusülesannete lahendamiseks.
Elusrakud vajavad seejuures pidevat hooldust. Neid hoitakse steriilses keskkonnas kontrollitud temperatuuril ning varustatakse toitainetega. Ettevõtte andmetel on rakkude eluiga ligikaudu kuus kuud, mistõttu tuleb need aja jooksul välja vahetada.
Cortical Labs on varem õpetanud kiibil kasvatatud närvirakke mängima arvutimänge Pong ja Doom. Ettevõtte hinnangul on elusrakkude eeliseks see, et erinevalt tavalistest arvutikiipidest suudavad need moodustada ühendusi, mille muster aja jooksul muutub.
Uue tehnoloogia ühe peamise eelisena tuuakse esile võimalikku energiasäästu. Tehisintellekti kiire areng on suurendanud andmekeskuste elektri- ja veevajadust, samal ajal kui inimese aju töötab teadlaste sõnul ligikaudu 20-vatise võimsusega.
Arendajad ei ole aga avalikult selgitanud, kui palju energiat ja muid ressursse kulub närvirakkude elushoidmiseks ja nende tööks vajalike süsteemide käigus hoidmiseks. Ka muude laboris kasvatatud rakkudest valmistatud toodete, sealhulgas kultiveeritud liha tootmine on osutunud väga energiamahukaks.
Seetõttu ei ole bioloogiliste andmekeskuste tegelik tõhusus ega võime tavapäraste arvutitega konkureerida veel tõestatud.
Cortical Labs on avanud Austraalias Melbourne’is keskuse, kus töötab 120 üksust ning kavandab suuremat keskust ka Singapuri. Võrdluseks võib tavapärases andmekeskuses olla kümneid tuhandeid servereid.
Praegu on tegemist alles väikesemahulise katselahendusega ning puuduvad tõendid, mis kinnitaksid arendajate väiteid selle toimimise kohta suuremas mahus ja tegelikes kasutustingimustes. Närvirakkude võime mängida lihtsaid arvutimänge ei tähenda veel, et need suudaksid lahendada tänapäevaste arvutitega võrreldava keerukusega ülesandeid.
Organisatsiooni GMWatch asutaja Claire Robinsoni sõnul nõuaks tehnoloogia laialdasem kasutuselevõtt märkimisväärseid investeeringuid ja tohutul hulgal närvirakke, mida tuleks nende piiratud eluea tõttu pidevalt asendada.
2019. aastal asutatud Cortical Labs oli tänavu märtsiks kogunud investoritelt 11 miljonit dollarit. Ettevõtte rahastajate hulka kuuluvad Horizons Ventures, Blackbird Ventures, LifeX Ventures, Radar Ventures ning USA Luure Keskagentuuri CIA rahastatav riskikapitaliettevõte In-Q-Tel.
Algselt tutvustas Cortical Labs oma tehnoloogiat eelkõige ravimite väljatöötamise ja haiguste uurimise vahendina. Süsteemi 2025. aastal esitledes nimetas ettevõte võimalike kasutusaladena muu hulgas epilepsia ja Alzheimeri tõve uurimist ning uute ravimeetodite väljatöötamist. Nüüd soovitakse sama tehnoloogiat kasutada ka andmekeskustes.
Tehnoloogia areng on tekitanud küsimusi ka selle kohta, millised tagajärjed võivad olla inimese elusrakkude ja arvutisüsteemide järjest tihedamal ühendamisel.
Technocracy Newsi peatoimetaja Patrick Wood nimetas bioloogilise andmekeskuse prototüüpi kõhedusttekitavaks. Tema sõnul meenutab ettevõtmine USA endise presidendi Barack Obama ajal algatatud aju kaardistamise programmi, mida rahastasid teiste seas USA riiklikud terviseinstituudid (NIH) ja kaitseministeeriumi teadusagentuur DARPA.
Robinsoni hinnangul tekitab projekt tõsiseid küsimusi ka transhumanismi kontekstis. Tema sõnul püüavad teadlased ja miljardäridest investorid hägustada piiri elusolendite, sealhulgas inimeste ning tehisintellekti ja arvutite vahel.
Ta juhtis tähelepanu tehisintellektil põhinevate robotite ja teiste sarnaste tehnoloogiate arendamisega kaasnevatele ohtudele. Robinsoni sõnul tuleb küsida, kes neid süsteeme kontrollib, millised on arendajate eesmärgid ja kes vastutab võimaliku kahju eest, kui tehnoloogia peaks kontrolli alt väljuma.
Robinsoni sõnul tehakse suur osa sellisest teadustööst avalikkuse eest varjatult, mistõttu peaksid nii teadusuuringud kui ka nende rahastamine olema senisest läbipaistvamad.
„Peame kiiresti nõudma läbipaistvust ja vastutust selles, kuhu teadustööd ja investeeringuid suunatakse ning osalema kaasnevate eetiliste küsimuste arutamises. Peame tehnoloogiat juhtima enne, kui see hakkab meid juhtima,” ütles Robinson.
