Tyler Durden | Zero Hedge
Iraani parlamendi spiiker Mohammad Bagher Ghalibaf teatas pühapäeval, et Teheran kavatseb edaspidi USA rünnakutele senisest jõulisemalt vastata ega pea enam vajalikuks, et vastulöök oleks rünnakuga proportsionaalne. Avaldus järgnes nädalavahetusel Hormuzi väinas toimunud uutele kokkupõrgetele Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahel.
„Kui nad pole siiani aru saanud, siis peaksid nad enne, kui on liiga hilja, mõistma, et mängureeglid on muutunud ning nüüdsest saab iga Iraani huvide ja julgeoleku rikkumine „kiirema, tugevama ja valusama“ vastuse,“ kirjutas Ghalibaf Telegramis. Tema sõnul ei piirdu Iraani vastus enam tingimata rünnaku ulatusele vastava jõu kasutamisega.
Ghalibaf tunnistas samal ajal, et USA kehtestatud sanktsioonid ja kampaania Iraani rahvusvaheliseks isoleerimiseks avaldavad riigile tugevat majandussurvet. „Valuutakursi järsud kõikumised, inflatsioon, tööpuudus ja turu juhtimine on põhilised probleemid, mis on inimeste toimetulekule tõsise surve pannud,“ ütles ta. Tema hinnangul peab Iraan tugevdama kodumaist tootmist ja kasutama tehnoloogiat nii lühiajaliste kui ka püsivate lahenduste leidmiseks.
Ghalibafi avaldus tuli päev pärast seda, kui Iraani Revolutsiooniline Kaardivägi teatas kolme USA sõjalaeva ja kolme naftatankeri ründamisest. Iraani väitel kasutasid laevad Hormuzi väinas „loata“ marsruuti. Pühapäeval teatas Iraan ka väina siseneda üritanud USA mehitamata aluse tabamisest. USA sõjavägi nimetas seda väidet „täielikuks valeks“.
USA sõjavägi oli päev varem rünnanud kolme Iraani naftatankerit, mis oli see esimene kord praeguse konflikti käigus, mil Ameerika Ühendriigid ründasid tsiviillaevu.
USA energiaminister Chris Wright ütles, et Hormuzi väina läbib praegu keskmiselt üheksa miljonit barrelit naftat päevas. Koos piirkonna torujuhtmete kaudu liikuva naftaga moodustab praegune kogumaht tema sõnul tõenäoliselt vähemalt kaks kolmandikku sõjaeelsest tasemest. Laevaliikluse jätkumine sõltub aga USA mereväest, mis eskortib tankereid ja aitab neid võimalike Iraani rünnakute eest kaitsta. Wright loodab, et USA operatsiooniga liituvad lõpuks ka teised riigid.
George Washingtoni ülikooli Lähis-Ida uuringute programmi juht Sina Azodi hoiatas, et nädalavahetuse sündmused võivad konflikti veelgi teravdada. „Iraanlaste ja ameeriklaste vahel tuleb rohkem kokkupõrkeid. Võib esineda valearvestusi. Võib olla rohkem tsiviilohvreid,“ ütles ta, lisades, et eriti puudutab see Iraani. Azodi hinnangul ei sunni Teherani taganema ka USA otsus saata piirkonda täiendavaid vägesid. Iraan jätkab tema sõnul blokaadile vastuseismist ja püüab muuta Ameerika Ühendriikide tegevuse kulukamaks.
USA president Donald Trump kirjeldas neljapäeval toimuvat „sõjalise konfliktina“, mitte sõjana ning ütles, et tegemist on Ameerika Ühendriikide jaoks „väikese asjaga“. Washingtoni varasematele eskalatsioonisammudele on korduvalt järgnenud Iraani ulatuslikud raketi- ja droonirünnakud USA sõjaväebaaside vastu Pärsia lahe piirkonnas ja isegi Jordaanias.
