Peeter Proos | Vanglaplaneet
USA president Donald Trump ütles, et Ameerika Ühendriigid võivad 2025. aastal sõlmitud maavarade kokkuleppe alusel minna Ukrainasse ja võtta sealt „peaaegu kõike, mida tahavad”. Tema sõnul võivad lepingust saadavad tulud lõpuks ületada kogu USA poolt Ukrainale alates 2022. aastast antud abi väärtuse.
Trump ütles reedel Real America’s Voice’i intervjuus, et Ukraina maapõues leidub rohkesti haruldasi muldmetalle.
„Meil on Ukrainaga sõlmitud haruldasi muldmetalle puudutav leping. Võime sinna minna millal tahame ja võtta peaaegu kõike, mida tahame. See oli päris hea tehing,” ütles Trump.
President kritiseeris samal ajal oma eelkäijat Joe Bidenit, kes olevat andnud Ukrainale umbes 300 miljardi dollari väärtuses sõjalist toetust, nõudmata selle eest midagi vastu. Trumpi sõnul oleks Biden võinud nõuda, et Euroopa riigid abi eest maksaksid. Tema väitel katavad Euroopa riigid Trumpi administratsiooni ajal suurema osa kuludest.
Trump viitas 2025. aasta aprillis Washingtonis sõlmitud kokkuleppele, millega loodi USA ja Ukraina ülesehituse investeerimisfond. Leping annab Washingtonile eelisjuurdepääsu Ukraina uutele maavarade, nafta ja gaasi kaevandamisprojektidele. Erilist tähelepanu pööratakse liitiumile, titaanile, grafiidile ja uraanile.
Ukraina säilitab ametlikult oma loodusvarade omandiõiguse ning saab uutest kaevandamisprojektidest 50 protsenti kasumist. Trump on esitlenud lepingut võimalusena saada tagasi Ukrainale antud sõjalise abi kulud. Tema nimetatud 300 miljardi dollari suurune summa on aga vaidlustatud. Operatsiooni Atlantic Resolve USA eripeainspektori hinnangul ulatuvad Ukrainaga seotud eraldised kokku 195 miljardi dollarini.
Leping on jõustunud ning läbivaatamisel on üle tosina projekti. Nende elluviimist takistavad siiski sõjaga kaasnevad ohud, Ukraina korruptsioon, puudulikud geoloogilised andmed, elektrikatkestuste risk ja muud taristuprobleemid.
Kokkuleppele eelnes mitu kuud kestnud pingeline läbirääkimisprotsess. Selle jooksul toimus 2025. aasta veebruaris Valges Majas Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi avalik vastasseis. Trump süüdistas toona Zelenskõid tänamatuses ja kolmanda maailmasõjaga mängimises.
Venemaa endine president Dmitri Medvedev ütles pärast lepingu sõlmimist, et Ukraina peab nüüd USA sõjalise abi eest tasuma oma maavarade ja riikliku rikkusega.
Kui Ameerika Ühendriikide president räägib ühe oma partneri loodusvaradest kui millestki, millest võib võtta „peaaegu kõike, mida tahab”, tekib paratamatult küsimus, millise pilguga vaatab Washington teiste liitlasriikide maavarasid ja rahvuslikku rikkust.
