Sean Miller | Alexjoneslive.com
Kuigi Euroopa piirid on olnud avatud kolmandatest riikidest lähtuva asendusmigratsiooni jaoks, on Euroopa Liit samal ajal kehtestanud viisavabalt saabuvatele reisijatele, sealhulgas Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi kodanikele, kohustusliku biomeetrilise kontrolli.
Uue sisenemis ja väljumissüsteemi (EES) kasutuselevõtt on toonud kaasa ulatuslikud järjekorrad. Reisijad on pidanud ootama kuni kuus tundi, et anda sõrmejäljed ja läbida näotuvastuse kontroll. Mõnel juhul on inimesed pidanud kogu protseduuri uuesti läbi tegema ning oma biomeetrilised andmed teist korda esitama. Viivituste tõttu on osa reisijaid jäänud ka lennust maha.
Reisiajakiri Afar kirjeldas ühe reisija kogemust ning tõi välja, miks praegune segadus võib kujuneda Euroopa lennujaamades uueks normaalsuseks:
Briti reisija David Newton rääkis väljaandele iPaper, et tema ja tema perekond pidid möödunud kevadel ootama viis tundi järjekorras Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaamas, mille tõttu jäid nad Inglismaale suunduvalt lennult maha. Pärast uute piletite broneerimist kulus neil veel neli tundi pagasi registreerimisele ning seejärel tuli kogu EES-i protsess uuesti läbida. Kokku veetsid nad lennujaamas 11 tundi.
Newtoni juhtum ei pruugi aga olla erand. Sel nädalal Rio de Janeiros toimunud Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) aastakoosolekul hoiatas organisatsiooni Euroopa piirkonna asepresident Rafael Schvartzman, et EES võib põhjustada olukorra, kus reisijad peavad arvestama kolme, nelja, viie või isegi kuue tunni pikkuste ooteaegadega.
Füüsiliste passitemplite asemel kasutatakse nüüd reisijate biomeetrilisi andmeid.
Kui reisija siseneb esimest korda mõnda Schengeni ala 29 liikmesriigist, tuleb tal iseteeninduskioskis registreerida oma biomeetrilised andmed. Selleks tuleb skaneerida pass ning anda sõrmejäljed ja näokujutis. Loodud digitaalset kirjet säilitatakse kolm aastat ning selle aja jooksul kasutavad Schengeni riikide piirivalveasutused seda reisija isiku tuvastamiseks nii riiki sisenemisel kui ka sealt lahkumisel. Automaatsete piirikontrolliväravate läbimiseks tuleb reisijal iga kord uuesti skaneerida oma pass ning kinnitada isik sõrmejälgede ja näotuvastuse abil.
Reisijate sõrmejälgede ja näokujutiste kogumine ei lahenda Euroopa probleeme, sest need ei tekkinud kunagise passide tembeldamise süsteemi tõttu. Passitemplid ei põhjustanud pikki järjekordi, eraelu puutumatuse vähenemist ega ulatuslikku ebaseaduslikku sisserännet. Nende probleemide tegelikuks põhjuseks on olnud avatud piiride poliitika ja asendusmigratsiooni programm.
Kuigi piirikontrolli karmistamist ja reisijate privaatsuse vähendamist esitletakse sageli julgeoleku tugevdamise meetmena, ei ole Euroopa olnud pikka aega nii ebaturvaline ega privaatsusvaenulik kui praegu.
