Sean Miller | Infowars
Seni on räägitud võimalikest maismaaoperatsioonidest, mis keskenduvad Hormuzi väinale ja selle saartele, kuid nüüd kaalub president Donald Trump vägede saatmist sügavale Iraani territooriumile, et haarata enda kontrolli alla ligi 1000 naela uraani.
„Nad annavad selle tuumamaterjali meile üle, isegi kui sellest on järel vaid tolm,” ütles Trump pühapäeva õhtul ajakirjanikele.
Oluline on märkida, et Iraani rikastatud uraan muutuks „tolmuks” vaid siis, kui see õhku lastakse, näiteks niinimetatud räpase pommi plahvatuse käigus. Sellisel juhul võib juba ühe radioaktiivse osakese sisse hingamine veel ka aastate pärast kopsuvähki põhjustada.
Pühapäeval rääkisid anonüümseks jäänud USA ametnikud väljaandele The Washington Post võimalikust „kõrge riskiga” operatsioonist.
The Washington Posti andmetel kaalub president Donald Trump sõjalist operatsiooni, mille eesmärk oleks Iraanist välja tuua ligi 450 kilogrammi uraani. USA ametnike sõnul oleks tegemist keeruka ja äärmiselt riskantse missiooniga, mis tähendaks tõenäoliselt Ameerika vägede viibimist Iraani territooriumil päevade kaupa või isegi kauem. Samade allikate sõnul ei ole Trump veel otsust langetanud, kas anda selleks käsk, sest arvesse võetakse ka ohtu USA sõduritele. Siiski olevat president idee suhtes üldjoontes avatud, kuna see võiks aidata saavutada tema keskset eesmärki takistada Iraanil tuumarelva omandamist.
„Kui sul on vähegi aru peas, siis mõistad, et see on enesetapumissioon,” ütles saatejuht Alex Jones esmaspäeval, väites seejärel, et iraanlased on uraani ilmselgelt juba korduvalt ümber paigutanud. Tema sõnul muudaks see võimaliku radioaktiivse „haara ja põgene” operatsiooni sisuliselt vaenlase tagalas toimuvaks tuumamaterjali otsinguks.
Administratsioon loodab läbirääkimiste käigus veenda Iraani uraani rahumeelselt üle andma, kuid samal ajal ei välistata ka selle jõuga hõivamist.
The Washington Posti andmetel hinnati enne eelmise aasta juunis toimunud Iisraeli ja USA õhurünnakuid, et Iraani käsutuses oli üle 400 kilogrammi 60-protsendiliselt rikastatud uraani ning ligi 200 kilogrammi 20-protsendilise rikastusega lõhustuvat materjali, mida on võimalik suhteliselt hõlpsalt töödelda 90-protsendilise rikastusastmeni ehk tuumarelva valmistamiseks sobivaks uraaniks. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori Rafael Grossi hinnangul paikneb suurem osa sellest materjalist kahes kolmest objektist, mida USA ja Iisrael juunis ründasid: maa-aluses tunnelis Isfahani tuumakompleksis ning varjatud hoidlates Natanzis. Ekspertide sõnul on Iraanil jätkuvalt olemas nii uraani rikastamiseks vajalikud tsentrifuugid kui ka võimekus rajada uus maa-alune rikastamisrajatis.
Iroonilisel kombel väitis väljaanne, et Trumpi on tema liitlased sellest plaanist „privaatselt” teavitanud ja kinnitanud, et selline operatsioon võiks õnnestuda. Juba ainuüksi asjaolu, et väidetavalt eraviisiline vestlus on jõudnud üleriigilisse meediaväljaandesse, seab aga kahtluse alla, kui „privaatsed” need vestlused tegelikult on olnud.
Trumpi liitlased kinnitasid talle ühtlasi, et selline operatsioon ei pikendaks konflikti kestust ega suurendaks seeläbi vabariiklaste võimalikke kaotusi vahevalimistel. Samal ajal kui presidendi lähikond püüab teda veenda selle kõrge riskiga missiooni kasuks otsustama, märkisid endised USA sõjaväelased ja eksperdid, et tegelikkuses oleks sellise operatsiooni läbiviimine märksa keerulisem ja ulatuslikum.
The Washington Post kirjeldas üksikasjalikult, milline selline kiire hõivamisoperatsioon välja näeks.
USA eriüksuste meeskonnad peaksid lendama sihtmärkide juurde tõenäoliselt Iraani maa õhk rakettide ja droonide tule all. Kohale jõudes oleks lahingüksuste esimene ülesanne ala julgestamine, et insenerid saaksid seejärel rasketehnikaga rusud läbi töötada ning veenduda, et piirkonnas ei oleks miine ega muid peidetud lõhkeseadeldisi.
Materjali väljatoomine nõuaks tõenäoliselt erioperatsioonide üksust, mille liikmed on saanud spetsiaalse väljaõppe radioaktiivse materjali turvaliseks eemaldamiseks konfliktipiirkonnast. Kõrge rikastusastmega uraan paikneb tõenäoliselt 40 kuni 50 spetsiaalses silindris, mis meenutavad sukeldumisballoone. Ohutuks transpordiks tuleks need paigutada kaitsekonteineritesse, et vältida võimalikke õnnetusi. Columbia ülikooli vanemteadur ja endine Iraani tuumaläbirääkija Richard Nephew märkis, et selleks võiks vaja minna mitut veokit.
Kui piirkonnas puudub kasutuskõlblik lennuväli, tuleks kohapeale rajada ajutine maandumisala, et vajalik tehnika ja varustus oleks võimalik kohale tuua ning tuumamaterjal hiljem välja toimetada. Ekspertide hinnangul võtaks kogu operatsiooni läbiviimine aega mitu päeva, võimalik, et koguni terve nädala.
The Washington Posti teatel ei ole Trump seni avalikult öelnud, kas ta annaks käsu uraani väljatoomiseks mõeldud operatsiooni alustamiseks. Laupäeval kutsus Trump oma toetajaid sotsiaalmeedias vaatama Fox Newsi saatejuhi Mark Levini saadet, milles Levin ärgitas presidenti „uraani enda kontrolli alla võtma”.
