Sean Miller | Infowars
Laupäeva õhtul teatas The Washington Post, viidates anonüümsetele USA ametnikele, et USA kaitseministeerium valmistub võimalikeks maismaaoperatsioonideks Iraanis, mis võivad kesta nädalaid. Lehe hinnangul võib see tähendada konflikti uut ja ohtlikku etappi juhul, kui president Donald Trump otsustab vastasseisu veelgi eskaleerida.
Võimalik maismaaoperatsioon ei tähendaks ametnike sõnul täiemahulist sissetungi, vaid võiks piirduda erioperatsioonide üksuste ja tavapäraste jalaväeüksuste haarangutega. Kõik allikad rääkisid anonüümsuse tingimusel, kuna kõne all on ülitundlikud sõjalised plaanid, mida on juba nädalaid ette valmistatud. The Washington Post märgib, et selline operatsioon seaks USA sõjaväelased silmitsi mitmesuguste ohtudega, sealhulgas Iraani droonide ja rakettide, maapealse tule ning isevalmistatud lõhkekehadega. Laupäevase seisuga ei olnud veel selge, kas Trump kiidab Pentagoni plaanid heaks täielikult, osaliselt või jätab need üldse kinnitamata.
Sarnase teate avaldas neljapäeval ka Axios, mille andmetel valmistab USA kaitseministeerium ette Islamivabariigi vastu suunatud „massiivset lõplikku lööki“, mis hõlmaks suure tõenäosusega nii maismaaüksuste kasutamist kui ka ulatuslike õhurünnakuid. Väljaanne tugines seejuures kahele anonüümsele USA ametnikule ning kahele allikale, kes väidetavalt on kursis sisemiste aruteludega.
Axios kirjeldas intervjuudele tuginedes nelja peamist niinimetatud „lõpliku löögi“ stsenaariumi, mille vahel Trump väidetavalt valida võib.
Nende hulka kuulub Iraani peamise naftaekspordi sõlmpunkti Khargi saare hõivamine või blokaadi alla seadmine, samuti Laraki saare vallutamine, mille kaudu Iraan kindlustab oma kontrolli Hormuzi väina üle. Laraki saarel paiknevad muu hulgas Iraani punkrid, ründekaatrid, millega on võimalik tabada kaubalaevu, ning radarid, mis jälgivad väinas toimuvat laevaliiklust.
Samuti kaalutakse strateegilise Abu Musa saare ja kahe väiksema saare hõivamist väina läänepoolse sissepääsu lähistel. Need alad on Iraani kontrolli all, kuid nendele pretendeerivad ka Araabia Ühendemiraadid.
Neljanda võimalusena nimetati Iraani naftat vedavate laevade peatamist või hõivamist Hormuzi väina idaküljel.
Sarnaselt Axiose käsitlusele tõi ka The Washington Post ühe võimaliku sihtmärgina esile Khargi saare koos selle strateegiliselt olulise naftataristuga. Lisaks ütlesid ametnikud lehele, et kaalumisel on ka haarangud teistesse Hormuzi väina lähistel asuvatesse rannikupiirkondadesse, eesmärgiga leida ja hävitada relvasüsteemid, mis võivad ohustada nii kaubalaevu kui ka sõjalaevastikku.
Praegu kaalutavad maismaaoperatsioonid näivad keskenduvat eeskätt Hormuzi väina piirkonnale, mitte kogu Iraani territooriumile.
„Iraani territooriumi hõivamine paneks Iraani režiimi piinlikku olukorda ja looks tulevasteks läbirääkimisteks väärtuslikud survemehhanismid,“ vahendas The Washington Post ametniku sõnu. „Suurimaks väljakutseks saab aga territooriumi hoidvate USA üksuste kaitsmine.“
Reedel ütles president Donald Trump kõneldes Future Investment Initiative Priority Summitil, et sihtmärke on alles veel enam kui 3500.
„Praegu me lihtsalt pommitame sihtmärke. Nagu ma ütlesin, neil puudub õhutõrje, nii et me liigume vabalt nende kohal ja valime välja, mida iganes soovime, ning anname löögi,“ ütles Trump. „Meil on veel 3554 sihtmärki jäänud ja sellega saadakse üsna kiiresti ühele poole. Seejärel tuleb mingil hetkel otsustada, mida edasi teha. Midagi sellist ei ole nad varem näinud.“
Samal päeval ütles USA välisminister Marco Rubio Euroopa liidritele, et sõda kestab tema hinnangul veel kaks kuni neli nädalat.
Erinevalt õhurünnakutest kaasneb maismaaoperatsioonidega sõjaväelaste jaoks märksa suurem risk.
Piirkonda on nüüdseks koondatud tuhandeid USA sõdureid ja merejalaväelasi, mis viitab sellele, et võimalikku maismaaoperatsiooni peetakse reaalseks stsenaariumiks.
