Tyler Durden | Zero Hedge
Esmaspäeva varahommikul, kui hakkasid levima teated president Donald Trumpi teravast kirjast Norrale seoses sellega, et talle ei omistatud Nobeli rahupreemiat, tekkis mitmetel kommentaatoritel ja ajakirjanikel kohe kahtlus, kas tegemist võib üldse olla ehtsa dokumendiga. Kirja toon ja sisu mõjusid paljudele sedavõrd äärmuslikena, et selle autentsus pandi esialgu avalikult kahtluse alla.
Kinnitust ei tulnud siiski kaua oodata. Kirjas, mis oli adresseeritud Norra peaministrile Jonas Gahr Størele, selgitas Trump, et ei pea end enam kohustatuks keskenduma üksnes rahule, ning kordas samas oma kavatsust viia Gröönimaa Ameerika Ühendriikide kontrolli alla. Sisuliselt andis ta mõista, et Nobeli preemia saamata jäämine võib Euroopa jaoks tähendada ka Gröönimaast ilmajäämist, arvestades, et ressursirikka autonoomse territooriumi üle teostab praegu kontrolli Taani.
„Hea Jonas. Kuna teie riik otsustas mitte anda mulle Nobeli rahupreemiat kaheksa ja enama sõja peatamise eest, ei tunne ma end enam kohustatuna mõtlema üksnes rahule, kuigi see jääb alati keskseks. Nüüd saan ma keskenduda sellele, mis on hea ja õige Ameerika Ühendriikide jaoks,“ kirjutas USA president oma kirjas.
Just selline ülevõimendatud ja provokatiivne retoorika oligi see, mis pani paljusid kirja ehtsuses kahtlema ja hetkeks pidurit tõmbama. Toon ja väljendusviis erinesid tavapärasest diplomaatilisest suhtlusest sedavõrd selgelt, et kahtlused näisid esialgu põhjendatud.
„Taani ei suuda seda maad kaitsta ei Venemaa ega Hiina eest. Maailm ei ole turvaline enne, kui meil on Gröönimaa üle täielik ja totaalne kontroll,“ lisas Trump kirjas, rõhutades oma veendumust, et piirkonna julgeolek eeldab Ameerika Ühendriikide otsest sekkumist.
Kirja ehtsuse ja selle autorluse osas saabus peagi ka täiendav kinnitus, millele viitas majandusajakiri Forbes. Ajakirja teatel ütles PBS Newshouri ajakirjanik Nick Schifrin, kes juhtumi esimesena avalikustas, et USA riikliku julgeolekunõukogu töötajad edastasid kirja mitmele Euroopa suursaadikule Washingtonis.
President kasutas kirjas võimalust ka Taani ründamiseks, väites, et riik ei ole suuteline Gröönimaad Venemaa ega Hiina eest kaitsma, ning seadis taas kahtluse alla Taani õigusliku aluse territooriumi üle. Tema sõnul puuduvad selleks igasugused kirjalikud dokumendid ning kogu nõue tugineb vaid asjaolule, et sinna randus sajandeid tagasi üks laev. Trump lisas, et ka Ameerika Ühendriikide laevad on samamoodi Gröönimaale randunud.
Norra peaminister Støre selgitas hiljem, et kiri oli vastus ühisele pöördumisele, mille ta oli varem saatnud Trumpile koos Soome presidendi Alexander Stubbiga, lükates tagasi Valge Maja plaanid kehtestada Skandinaavia riikidele kõrgemad tollitariifid. Tema sõnul juhiti kirjas tähelepanu vajadusele pingeid leevendada ning paluti korraldada telefonikõne president Trumpi, president Stubbi ja tema enda vahel. Støre rõhutas ühtlasi, et Norra seisukoht Gröönimaa küsimuses ei ole muutunud.
Sarnast vastuseisu on avaldanud ka mitmed teised Euroopa Liidu juhtivad riigid, kes on USA plaanide suhtes avalikult kriitilised ja püüavad tollitülisid lahendada. Saksamaa kantsler Friedrich Merz teatas, et nii Saksamaa kui ka teised Euroopa Liidu liitlased on otsustanud teha kõik endast oleneva, et vältida tariifide edasist eskaleerumist.
Trumpi kirja valguses tasub meenutada tema administratsiooni eelmise aasta lõpus koostatud 28 punktist koosnevat rahuplaani Venemaa ja Ukraina sõja lõpetamiseks, millele Euroopa liidrid vastu olid.
EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas kommenteeris toona olukorda järgnevalt: „Oleme alati pooldanud kestvat ja õiglast rahu ning tervitame kõiki pingutusi selle saavutamiseks, kuid ükski plaan ei saa toimida ilma ukrainlaste ja eurooplaste osaluseta.“
