Ken Macon | Reclaim The Net
Mitmed Saksamaa liidumaad valmistuvad laiendama politsei volitusi, lubades inimeste isikuandmeid kasutada uute jälgimistehnoloogiate treenimisel.
Põhja-Rein-Vestfaal ja Baden-Württemberg plaanivad seadusi muuta nii, et politsei saaks sisestada kaubanduslikesse tehisaru süsteemidesse päris inimeste andmeid. See tähendaks, et nime, näopildi või muu selgelt tuvastatava info kasutamine oleks lubatud ka treeningandmetena.
Mõlemad eelnõud lubavad seda isegi juhul, kui andmete anonüümistamine või pseudonüümistamine jäetakse vahele, põhjendusega, et politsei hinnangul oleks see kas võimatu või nõuaks ebamõistlikult palju ressurssi.
Hamburgis on sarnased reeglid juba tänavu kasutusele võetud ning näib, et see samm julgustas ka teisi liidumaid samas suunas liikuma. Need arengud tähistavad selget nihet olukorra poole, kus isikuandmete kasutamine jälgimisalgoritmide toorainena muutub järjest tavalisemaks.
Ahelreaktsioon sai alguse Baierist, kus politsei katsetas 2024. aasta alguses Palantiri jälgimistarkvara, kasutades selleks päris inimeste andmeid.
Katse pälvis küll kriitikat liidumaa andmekaitse järelevalvelt, kuid sellest hoolimata sai see teistele siiski eeskujuks.
Hamburg kasutas sama lähenemist 2025. aasta jaanuaris, kui muudeti sealset seadust nii, et politseile anti luba treenida “õppivaid IT-süsteeme” ka juhuslike möödakäijate andmete peal. Nüüd on Baden-Württemberg ja Põhja-Rein-Vestfaal valmis võtma üle peaaegu sõna-sõnalt sama sõnastuse.
Põhja-Rein-Vestfaalis saaks politsei edaspidi sisestada Palantiri-laadsetesse kommertssüsteemidesse inimeste tegelikke andmeid, sealhulgas nimesid ja näopilte. See annaks neile võimaluse lihvida nii käitumise kui ka näotuvastuse algoritme päris, töötlemata teabega.
Liidumaa andmekaitseametnik Bettina Gayk hoiatas, et “kavandatav regulatsioon tekitab tõsiseid põhiseaduslikke küsimusi.”
Ta leidis, et ohvrite või kaebajate andmete kasutamine on ebamõistlikult ulatuslik ning lisas, et sel viisil aidatakse kommertsettevõtete tooteid täiustada riigi kogutud ja talletatud teabe arvel, mis tema sõnul pole vastuvõetav.
Liidumaa valitsus on sidunud selle jälgimisvolituste suurendamise laiemasse politseiseaduse uuendamisse, mille vajaduse tingis algselt Föderaalse Konstitutsioonikohtu varasem otsus.
Kohus oli nimelt varem leidnud, et kehtiva seaduse alusel toimunud pikaajaline videovalve rikkus põhiseadust.
Selle asemel et neid volitusi kitsendada, lisati uude eelnõusse hoopis säte, mis lubab politseil kasutada isikuandmeid “IT-süsteemide arendamiseks, testimiseks, muutmiseks või treenimiseks.”
Selline sõnastus annab sisuliselt võimaluse jätkata Palantiri andmeanalüüsi platvormi kasutamist, möödudes samal ajal piirangutest, mida kohus oli varem nõudnud.
Põhja-Rein-Vestfaalis, Baden-Württembergis ja Hamburgis saab lõpptulemus olema sarnane. Isikuandmeid võib kasutada treeninguteks niipea, kui politsei leiab, et andmete anonüümistamine oleks ebaproportsionaalselt keeruline. Otsus selle kohta jääb täielikult politsei enda teha.
Gayk on kutsunud üles keelama täielikult mis tahes mitteanonüümistatud andmete kasutamise, hoiatades, et kavandatud erandid on nii laiad, et “praktilises elus ei piiraks need politsei tegevust sisuliselt üldse.”
Baden-Württembergis plaanitakse eelnõu juba sel nädalal läbi suruda. See annaks politseile õiguse treenida ja testida sellist tarkvara nagu Palantir, mille ostmiseks on liidumaa kulutanud juba üle 25 miljoni euro, kasutades selleks tavaliste inimeste isikuandmeid – olenemata sellest, kas need inimesed on kahtlusalused või mitte.
Eelnõu sõnastus lubab andmeid töödelda “infosüsteemide arendamiseks, testimiseks ja valideerimiseks.”
Tobias Keber, liidumaa andmekaitseametnik, on nõudnud selgesõnalist kontrolli selle üle, et anonüümistamine oleks tõepoolest võimatu enne, kui lubatakse kasutada tuvastatavat teavet. Ta leiab ka, et tema amet peaks olema protsessi kaasatud juba varakult, et vältida selle võimalikku kuritarvitamist.
Hamburgis on juba kasutusel süsteem, mis lubab politseil treenida tehisaru mudeleid pärisnimede ja näopiltide peal ning jagada seda teavet ka kolmandate osapooltega, kui anonüümistamine osutub liiga ajamahukaks või keerukaks.
See muudatus sobitub linna laiemasse plaani tugevdada videovalvet ja muuta see võimalikult automaatseks.
2023. aastal algatatud pilootprojektis kasutati tehisaru, et jälgida avalikke kaamerapilte ja tuvastada nö ebatüüpilist käitumist, näiteks kaklusi või inimeste kogunemisi.
Siseasjade senaator Andy Grote ütles toona: “Senine kogemus näitab, et tänu tarkvarale märkasime ohtlike olukordi väga varakult ja saime neile kohe reageerida.”
Sellest hoolimata jõudis katse tulemusena lõpule vaid üks kriminaalasi.
Hamburgi andmekaitseamet küll möönab, et videovalve teostamine päris andmete abil võib teatud tingimustel olla seaduslik, kuid hoiatab, et ebaselge sõnastus – eriti väljend “ebaproportsionaalselt suur pingutus” – jätab tõlgendamiseks liiga palju ruumi. Samuti nähakse ohuna kasvavat sõltuvust kommertslikest jälgimisettevõtetest.
Nendes liidumaades on Saksamaa pikaajalised privaatsuspõhimõtted vaikselt ümber kirjutamisel. Politsei saab üha suurema õiguse sööta eraettevõtete tehisaru süsteemidesse päris inimeste andmeid, muutes tavalised kodanikud sisuliselt tehnoloogia arendamise tooraineks.
