Peeter Proos | Vanglaplaneet
Viljandimaal asuva Nurme farmi 4500 siga lähevad siiski hukkamisele, kuna täna saabunud Hispaania referentslabor kinnitas sigade Aafrika katku (SAK) viiruse olemasolu farmist võetud proovides. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras teatas 12. augustil pressikonverentsil, et laboritulemused olid “selged” ning põllumajandus- ja toiduamet (PTA) alustab hukkamist “esimesel võimalusel”.
Eesti ametlikus SAK tõrje tegevusjuhendis (§ 3.6) on aga kirjas, et diagnoosi ja hukkamisotsuse tegemiseks peavad olema täidetud kõik neli tingimust:
- Kliinilised tunnused – haigusele iseloomulikud sümptomid loomadel.
- Lahanguleid – SAK-ile viitavad muutused organites.
- Epidemioloogilised andmed – tõendid haiguse leviku või riskide kohta.
- Laboratoorsed uuringud – vähemalt kahe erineva meetodiga kinnitatud tulemus, mitte ainult üks PCR-test.
Kõigi nelja tingimuse täitmine on vajalik, et ametlikult diagnoos kinnitada ja et oleks võimalik sead seaduslikult hukata.
Praeguses avalikus infovahetuses on esile toodud vaid üks laboratoorne tulemus – nii Eestis tehtud kui ka Hispaania referentslaboris kinnitatud PCR-test.
See proov pärines ühest kidurast põrsast, kellel lahkamisel avastati vaid üks neer ja mitmeid muid terviseprobleeme, sealhulgas sooltepõletik ja pärasoole väljalangemine. Loom oli eraldatud teistest, ning ülejäänud samas sulus olnud põrsastel ei ole tänaseni ilmnenud ühtegi haigusnähtu. Samuti ei tuvastatud lahkamisel SAK-ile omast põrna muutust – põrn oli välimuselt normaalne.
Ei ole välja toodud, et Nurme farmis oleks täheldatud SAK-i kliinilisi tunnuseid. Saimre Agrole kuuluva farmi tegevjuht Valmar Haava kinnitab, et „Kõik sead on terved“.
Samuti pole avalikult esitatud lahangu tulemusi ega konkreetseid epidemioloogilisi tõendeid, mis viitaksid viiruse levikule farmis või selle ümbruses.
Seega tekib küsimus, miks ei järgi PTA omaenda juhendit ja otsused tehakse ainult ühe PCR-positiivse tulemuse alusel.
PTA peadirektor Raimo Heinam on öelnud, et hukkamise eesmärk on takistada haiguse edasist levikut.
Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop märkis, et SAK on sedavõrd nakkav ja ohtlik, et kui üks siga on nakatunud, tuleb pidada kogu karja nakkusohtlikuks. Tema sõnul ei piisa isegi kahest nädalast ootamisest, et nakkuse puudumist kindlalt kinnitada – vaja võib minna vähemalt 40 päeva.
Kuigi Euroopa seadusandlus võimaldab võtta ette kogu karja hukkamise, kui üks loom on nakatunud, siis Eesti oma juhend on selles küsimuses täpsem ja rangem, nõudes mitme tõendi koosesinemist.
Kui hukkamisotsus tehakse ainult ühe laboritulemuse põhjal, ilma et kõik juhendis nõutud tingimused oleksid täidetud ja dokumenteeritud, on see vastuolus PTA enda tegevusjuhendiga. Avalikkusele pole selgitatud, kas kliinilised, lahangulised ja epidemioloogilised tõendid on olemas või mitte.
Ükski katk ega taud ei tapa looduses 100% indiviide. Ei tapnud suur katk ka linnatingimustes 100% inimestest.
Nendest 4500-st seast on kindlasti mingi protsent katku-resistentseid. Kui lasta loodusel teha oma töö siis selgusid ned katku-resistentsed indiviidid ja ned peaksid saama järglasi.
Kõikide sigade tapmine on poliitiline toiming ja see ei arvesta loodus-seadustega.
“Katku” olemasolu võib olla ka lihtsalt fantaasia. Parimal juhul hüpotees ja veel tõendamata. Samas laudas pole ühtegi siga haige siis ilmselgelt ei levi see, isegi kui on millelgi levida.
See kõik on poliitiline. Taani ja hollandi seakasvatajatel on hea meel, kui eestis hukatakse kõik sead vähimagi katku-kahtluse korral.
Keegi ei sooviks seda, et siin eesti sigalates katku-resistentseid indiviide välja selgitama hakatakse.
Nii on eestis seakasvatust üldse lihtne lõpetada. Meie käpikud teevad ju kõike, mis neil kästakse.