Peter Thiel hoiatab: ühe maailmavalitsuse oht on suurem kui tehisintellekt või kliimamuutus

Preston Bates | Infowars

Tehnoloogiamiljardär Peter Thiel on paisanud avalikkuse ette pommuudise, mis on raputanud globalistlikku eliiti, öeldes, et ühe maailmavalitsuse oht kujutab inimkonnale hoopis tõsisemat riski kui tehisintellekt, kliimamuutus või isegi tuumasõda.

Intervjuus New York Timesile paljastas Bilderbergi siseringi kuulunud Thiel tsentraliseeritud võimu sünge varjupoole.

Mees, kes on olnud lähikontaktis maailma mõjuvõimsamate inimestega Bilderbergi kohtumistel, hoiatab nüüd avalikult nende totalitaarse maailmakorra plaanide eest.

Thiel, keda tuntakse kui vastuvoolu minejat ja tavapäraste normide rikkujat, on tõusnud kesksele positsioonile võitluses selle eest, kelle kätesse jääb tehisintellekti arengu ja kasutuse juhtimine. Tema kõrval seisavad mitmed mõjukad miljardärid, kes jagavad sarnast kriitilist vaadet tsentraliseeritud võimu suhtes, vastas on aga tehnoloogiamaailma võtmetegelased nagu Sam Altman, Bill Gates ja Anthony Fauci.

Peter Thieli osalemine ülisalajastel Bilderbergi kohtumistel, kus maailma eliit kujundab oma strateegiaid, muudab tema vastuseisu üleilmsele valitsusele eriti märkimisväärseks. Need suletud uste taga toimuvad kohtumised on just see paik, kus arutatakse tsentraliseeritud kontrolli kehtestamist, ent Thiel on neist eristunud ja hoiatab nüüd, et selline juhtimisvorm looks totalitaarse „halva ainulaadsuse“, mis lämmatab vabaduse turvalisuse sildi all.

„Vaikimisi peetakse üheks lahenduseks eksistentsiaalsetele kriisidele just maailmavalitsust,“ ütles Thiel intervjuus New York Timesile, viidates näiteks plaanidele tugevdada ÜRO rolli tuumaarsenalide kontrollimisel või kehtestada üleilmne tehisintellekti järelevalvesüsteem, mis jälgiks iga klaviatuurivajutust.

Thieli sõnul viiks selline areng täieliku jälgimisühiskonnani ja tähendaks tõsist lööki isikuvabadustele. See, et ta on olnud osa globalistide siseringist, kuid astub nüüd avalikult nende plaanide vastu, näitab, kui ettearvamatu võib tegelikkus olla – mõnikord isegi uskumatum kui vandenõuteooriad.

Thiel on oma karjääri jooksul korduvalt tõestanud, et ta ei karda kehtivaid norme kahtluse alla seada. PayPali ja Palantiri kaasasutajana on ta alati tegutsenud oma reeglite järgi ega ole peljanud vastuollu minna valitseva eliidiga.

2009. aastal avaldas ta Cato Instituudis essee „Libertaarlase harimine“, kus väitis, et vabadus ja demokraatia ei sobi tegelikult kokku, ning kutsus üles tehnoloogilistele lahendustele, mis võimaldaksid põgeneda poliitilise kontrolli alt. See oli seisukoht, mis jahmatas isegi libertaarsete vaadetega Silicon Valley kogukonda.

2016. aastal toetas Thiel Donald Trumpi ajal, mil enamik tehnoloogiagigante temast eemale hoidis. Ta rahastas kohtuasja, mis viis Gawkeri pankrotini pärast seda, kui portaal ta homoseksuaalina avalikustas, ning panustas juba 2012. aastal Ron Pauli kampaaniasse, toetades parempoolset poliitilist liikumist. Thieli praegune vastuseis maailmavalitsusele sobitub tema senise teekonnaga, alates kliimakriisi ideoloogilise käsitluse eitamisest kuni AI apokalüptiliste stsenaariumide kahtluse alla seadmiseni.

„Tänapäeval on palju tõenäolisem, et esile tõuseb keegi nagu Greta Thunberg, mitte doktor Strangelove,“ naljatas Thiel intervjuus, visates teravmeelse noole nende pihta, kes kardavad tehnoloogilist arengut ja peavad seda ohuks.

Tema mässumeelne hoiak ja julgus rääkida asjadest otse on teinud temast sümboli neile, kes ihkavad ausust ja läbipaistvust maailmas, kus peavoolu narratiiv on sageli ainsaks lubatud vaateks.

Teemad, mida varem peeti vandenõuteooriateks, nagu globaalne võimu koondumine, üha süvenev jälgimine ja rahvusriikide iseseisvuse kadumine, on jõudnud peavoolu ning hakanud kõnetama ka maailma rikkaimaid. Peter Thiel on selge näide sellest muutuvast hoiakust.

Juba ammu on hoiatatud, et uus maailmakord püüab kriiside, nagu pandeemiate või kliimahirmude, kaudu võimu enda kätte koondada ja nüüd võtab Thiel selle sõnumi üle, nähes üleilmset valitsemist suurima ohuna vabadusele.

Thieli sõnakasutus peegeldab selgelt hoiakut, kus tsentraliseeritud kontrolli nähakse vabaduse vastandina. See on kui hoiatuseks, milleni võib viia liigne võimu koondumine, kui seda maskeeritakse heasoovliku juhtimise sildiga.

Thiel teeb nalja, et Elon Musk loobus ideest põgeneda Marsile, kuna ka seal järgneb talle „woke AI ja sotsialistlik valitsus“. Samal ajal jagab tema vaateid ka David Sacks, kes on avalikult kriitiline kehtiva võimueliidi suhtes, viidates sellele, kui sügavalt need hoiakud on jõudnud tehnoloogiamaailma tippu.

Hoiatused globalistliku kontrolli eest on ajapikku kogunud üha rohkem kõlapinda ja mõjutanud ehk ka suuremate otsustajate mõttemaailma, näidates, et kriitiline suhtumine valitsevasse süsteemi ei piirdu enam alternatiivsete ringkondadega.

Thieli võitluse keskmes on laiem vastasseis selle üle, kes hakkab määrama tehisintellekti tulevikku. Ühel pool on tema, Palantiri juht Alex Karp, Elon Musk ja David Sacks; nende vastas seisavad mõjukad globalistlikud tehnokraadid nagu Sam Altman, Bill Gates ja Anthony Fauci.

Thieli sõnul on tehisintellekt kahetine nähtus. Ühelt poolt võib see edendada arengut, aga valedesse kätesse sattudes muutuda ohtlikuks kontrollivahendiks.

Thiel märkis, et tehisintellekt ei ole küll täiesti tähtsusetu, kuid ka mitte ühiskonda täielikult muutva jõuna käsitletav. Tema sõnul võib AI muutuda ohtlikuks, kui selle juhtimine antakse üle globaalsele arvutipõhisele haldussüsteemile, mis surub peale ühetaolisust ja piirab vabadust.

Sam Altman, kes juhib OpenAI-d, pooldab keskset kontrolli tehisintellekti üle. See sobitub hästi Bill Gatesi varasemate seisukohtadega, kus tehnoloogiat nähakse vahendina rahvastiku kontrollimiseks, ning Anthony Fauci rolliga pandeemiaaegses ülereguleerimises.

Thieli mõttekaaslased eelistavad detsentraliseeritud ja vaba arengut. Muski platvorm X ja Palantiri andmetöötlustarkvara seisavad vastu just sellisele „woke AI-le“, mida Thiel peab ohuks, samal ajal kui David Sacks kritiseerib tehnokraatlikku tsensuuri. Tegemist pole ainult tehnoloogiaga, küsimus on selles, kelle käes hakkab olema kontroll meie mõtete ja tuleviku üle.

Peter Thieli sõnum on selge ja hoiatav: ühe maailmavalitsuse loomine ei too lahendust, vaid seab ohtu meie vabaduse. Tema teekond eliidi siseringist kriitiliseks vastuhääleks, julgus ujuda vastu peavoolule ning järjepidev vastuseis tsentraliseeritud kontrollile on muutnud ta oluliseks hääleks üleilmse vabaduse kaitsjate seas.

Kuigi võib tunduda lootustandev, et mõned tehnoloogiamaailma kõige mõjuvõimsamad tegelased on hakanud kritiseerima üleilmset võimukeskendumist ja hoiatama vabaduste piiramise eest, ei tohi unustada, et nad ise on liikunud samades globalistlikes ringkondades, millele nad nüüd näiliselt vastanduvad. Võimalik, et see mure inimkonna tuleviku pärast polegi siiras, vaid osa osavalt lavastatud strateegiast, mille eesmärk on avalikkuse rahustamine, et samade jõudude poolt kehtestataks uus maailmakord, seekord lihtsalt teise maski all ja tehnoloogia kaudu.

Veelgi olulisem on aga mõista, et isegi kui nende kavatsused on siirad, on suurim oht see, et inimesed hakkavad taas lootma kellegi teise peale. Tekib illusioon, justkui keegi teine – olgu see Thiel või Musk – seisaks meie vabaduste eest ja meie ise ei pea midagi tegema. See mõtteviis on äärmiselt ohtlik. Tõeline muutus saab tulla vaid siis, kui iga inimene võtab vastutuse iseenda vabaduse ja tuleviku eest.