Didi Rankovic | Reclaim The Net
2024. aasta ÜRO Tuleviku Tippkohtumine, mis toimus enne selle aasta ÜRO Peaassambleed, näitab, et organisatsioon liigub suunas, kus oma „võimu haaramise portfelli“ lisatakse uusi algatusi.
Seekord on tegemist Tuleviku Paktiga (lisaks ka Globaalne Digitaalne Kokkulepe), mis on just vastu võetud.
Selle kava keskmes on lõppdokument ning rahvusvaheline leping, mille mõlemat rakendatakse ÜRO eestvedamisel pärast tippkohtumist.
Dokumendiga saab tutvuda siin.
Mõlemad kokkulepped püüavad edendada ja kiirendada vastuoluliste poliitikate, nagu tsensuur („desinformatsiooni” tõkestamine), järelevalve ning nn digitaalse avaliku taristu (DPI), sealhulgas digitaalsete ID-de, laialdast rakendamist.
Lisaks on dokument seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (SDG), mille on heaks kiitnud mitmed riigid. Need hõlmavad ka digitaalsete ID-de kasutuselevõttu ja uusi vahendeid tsensuuri õigustamiseks.
Globaalne Digitaalne Kokkulepe ja Tulevaste Põlvkondade Deklaratsioon on osa Tuleviku Paktist, mille vastuvõtmine on mitmete aastate pikkuste riikide ja sidusrühmade vaheliste läbirääkimiste tulemus.
Poliitikud ja meediaväljaanded, kes selle dokumendi vastuvõtmist toetasid, väidavad, et tegemist on viimaste aastakümnete ühe olulisema dokumendiga, mis on vajalik uue maailmakorra loomisel. ÜRO Peaassamblee president on öelnud, et see „loob aluse kestlikule, õiglasemale ja rahumeelsele globaalsele korrale.“
Dokumendis käsitletakse teemasid rahust ja julgeolekust kuni kliima, arenguriikide rahastamise ja kestliku arenguni. Samuti hõlmab see digikoostööd, inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust ja noorte suuremat kaasamist otsustusprotsessidesse.
Pakt koosneb viiest põhiosast ja kahest lisast (Globaalne Digitaalne Kokkulepe ning Tulevaste Põlvkondade Deklaratsioon), kokku hõlmab see 56 konkreetset tegevust.
Üks võtmetegevusi on tegevus number 1, mis keskendub Agenda 2030 kiirendatud elluviimisele, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ja „mitte jätta kedagi maha.“
Tegevus number 4 keskendub kestliku arengu eesmärkide rahastamisele ja sellele, kuidas vähendada arengumaade mahajäämust.
Tegevuses number 8 kohustuvad riigid edendama soolist võrdõiguslikkust ja tagama naiste ja tüdrukute õiguste suurendamise, mis on kestliku arengu eesmärkide üks põhielemente.
Tegevus number 12 keskendub sellele, kuidas kõige tõhusamalt kiirendada kestliku arengu eesmärkide täielikku rakendamist ning teha seda aastaks 2023, mille tulemused mõjutavad ka järgmistel aastatel toimuvaid protsesse.
Dokumendi rahu ja julgeoleku osas, mis koosneb 14 tegevusest, kinnitab ÜRO oma põhieesmärki ja rolli rahvusvahelises kogukonnas. Teemad hõlmavad rahu ülesehitamist, tsiviilelanike kaitsmist ja liikumist tuumarelvavaba maailma suunas.
Dokumendi viimases versioonis käsitletakse tegevust number 28, mis kuulub teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja digikoostöö valdkonda. Selles rõhutatakse, et allakirjutanud riigid keskenduvad uute ja arenevate tehnoloogiate võimalustele ja riskidele.
Lõplikus dokumendis on öeldud: „Me kasutame teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni võimalusi inimkonna ja planeedi hüvanguks.“
Samuti rõhutatakse, et pakti rakendajad edendavad teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni „eetilist ja vastutustundlikku“ kasutamist.
Globaalne Digitaalne Kokkulepe käsitleb täpsemalt „desinformatsiooni” tõrjumise küsimust. Jaotises „Digitaalne usaldus ja ohutus“ kutsutakse allakirjutanud riike kiiresti võitlema desinformatsiooni, valeinfo, vihakõne ja küberkiusamise vastu, viidates ka laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamisele.
Samuti rõhutatakse vajadust edendada „info terviklikkust“, kus digitaalruumis tuleb edendada sallivust ja austust, et see oleks kaasav, avatud, turvaline ja ohutu.
Kuigi suur osa dokumendist võib tunduda tavapäraste liberaalsete seisukohtade kogumina, loob see platvormi, mille kaudu võivad riigid, sealhulgas autoritaarsed režiimid, kohandada pakti oma eesmärkidele vastavaks, kehtestada uusi poliitikaid ja tugevdada regulatsioone.
Globaalne Digitaalne Kokkulepe näeb kiiremas korras ette „info terviklikkuse“ teemade käsitlemist, sealhulgas sotsiaalmeedia platvormide kohustust anda teadlastele juurdepääs oma andmetele. Samas rõhutatakse vajadust kaitsta kasutajate privaatsust.
Selle eesmärk on tagada läbipaistvus ja vastutus, et luua tõenduspõhine alus desinformatsiooni, valeinfo ja vihakõne käsitlemiseks ning toetada valitsuste ja tööstusharude poliitikaid, standardeid ja parimaid praktikaid.
Sellega tuleb nõustuda – kõik mis tuleb läänest omab vastupidist efekti.
Paljud rumal-otsused tulevad seal kindlasti konformsusest. Kõrgepalgalised jutupaunikud teavad, et nooguta kõigele kaasa ja kiida kõike heaks ja nii on enda palgaraha kõige kindlamini välja teenitud.
Sellest ei saa ka kuidagi lahti. Konformsusest tulenevaid rumal-otsuseid tehti minevikus ja neid tehakse ka tulevikus.