Ramon Tomey | Natural News
Kiievi linnapea Vitali Klõtško usub, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nõustub tõenäoliselt Venemaa territoriaalsete kompromissidega.
Klõtško väljendas seda arvamust 21. juulil Itaalia päevalehele Corriere Della Serra antud intervjuus. “Kuidas me seletame riigile, et on vaja loobuda tükkidest meie territooriumist, mis on maksnud tuhandeid meie võitlejate elusid?” küsis linnapea Lorenzo Cremones’ilt.
“Kas ta kaalub territoriaalset kompromissi Putiniga? Zelenskõi peab ilmselt kasutama referendumit. Ma ei usu, et ta võiks üksi ilma rahva toetuseta jõuda nii valusate ja oluliste kokkulepete sõlmimiseni.”
Klõtško tunnistas ka, et “järgmised paar kuud saavad Ukraina liidrile väga rasked olema”, märkides, et ta “riskib poliitilise enesetapuga”, ükskõik millise sammu ta ka ei teeks. Sellegipoolest ütles Ukraina pealinna linnapea, et Zelenskõi “ei ole valmis loobuma oma kätte koondunud võimust, mis on kindlustanud talle sõjaseisukorra riigis alates Venemaa sissetungi esimesest päevast”.
Klõtško lükkas tagasi valimiste korraldamise võimaluse, öeldes, et “siseriiklik poliitiline võitlus saab alata alles siis, kui Venemaaga peetav sõda on läbi.” Selle asemel soovitas ta luua “rahvusliku ühtsuse koalitsioon, mis juhiks riiki kollektiivselt ja jagaks tähtsaid otsuseid”.
Poliitikaanalüütik Andrew Korybko tõdes, et Klõtško ettepanek meenutas Atlantic Councili vanemteaduri Adrian Karatnycky ideed luua “riiklik ühtsusvalitsus.”
Cremonesi küsis linnapealt ka, kas ta kardab, et USA endine president Donald Trump võidab novembrikuised presidendivalimised ja saab teise ametiaja. Klõtško vastas eitavalt. “Me peame temaga koostööd tegema, kui ta valituks osutub,” ütles endine poksija.
Cremonesi puudutas ka Kiievi linnapea vastuseisu Zelenskõiga, mille peale Klõtško vastas: “Minul ei ole tema vastu midagi, aga tema on see, kes minusse halvasti suhtub.
Corriere Della Serra ajakirjanik esitas Klõtško veel kaks küsimust. Esiteks uuris ta Zelenskõi otsuse kohta kõrvaldada veebruaris Valeri Zaluzhnõi Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kohalt. Teiseks küsis ta ka Klõtško eriarvamuse kohta seoses presidendi sõjaseisukorra väljakuulutamisega.
“Sõjaseisukord on aidanud kaasa riigi mobilisatsioonile ja ühtsuse tagamisele. Nüüd on oluline vältida, et kõik tähtsad otsused jääksid ainult täidesaatva võimu pädevusse. Zaluzhny oli väga populaarne ja tema kõrvaldamine tekitas viha ning rahulolematust. Zelenskõi ei suutnud oma valikut põhjendada ja see ei ole hea. Ta ei kindlusta ühtsust,” ütles Klõtško.
Linnapea lisas, et Zelenskõi on koondanud liiga palju võimu oma ametisse ja Ülemraada – Ukraina ühekojaline parlament – on kaotanud kõik olulised rollid. Samuti ütles Klõtško Saksa ajakirjandusele, et ta haistab oma riigis autoritaarsust.
“Me ei tohi kunagi unustada, et Ukraina on demokraatlik vabariik, mis on seotud Euroopa valitsuste traditsioonidega. Me võitleme selle eest, et kaitsta end Venemaa diktatuuri eest. Me tahame jääda erinevaks Putini režiimist.”
Kokkuvõtteks lisas Korybko: “Zelenskõi teab, et ta ei valluta oma riigi kaotatud territooriumi tagasi, ükskõik mida ta ka ei ütleks, et moraali kõrgel hoida. See toob kaasa vajaduse mitteametlikult uurida, kuidas leida kompromiss, mis lõpetaks konflikti võimalikult “mainet päästval” viisil, mis omakorda selgitab Klõtško spekulatsioone referendumi kohta.”
Vist vaid vähesed saavad aru, et milleks Putinil seda sõda tegelikult vaja on!
Tal on nii parem siseriiklikku korda hoida. Praeguses sõja-olukorras ei tule keegi Moskvas “putin uhadi” plakatiga tänavale. Mingi 10 aastat tagasi ju tuldi.
Mingi osa vandenõu-teoreetikuid arvas vahepeal, et Bideni administratsioon võib lahti päästa tuumasõja selleks, et ära hoida Trumpi administratsiooni võimule saamist.
Need samad vandenõu-teoreetikud peaksid siis ju aru saama, et milleks on Putinil sõda vaja. See loogika ja põhimõte on ju mõlemal juhul sama.